valimisliidu "Taga-Sõrve Kodanik" alusplatvorm

Hea Taga-Sõrve rahvas.

Me kõik teame, et meie suurim ühismure on väljarabelemine nõiaringist, kus meie kodukant muutub aina mahajäetumaks ja meie inimesed üha lootusetumaks tuleviku suhtes. Et asjade sellist käiku muuta, tahame valituks osutumise korral teha põhjalikke muudatusi Torgu valla elukorralduses. Meie plaanitud muudatuste alusplatvorm on järgmine:

1. Sõrvemaal elu säilitamiseks ja arendamiseks peame me kõigepealt kindlustama, et vallavõim alati ja kõiges lähtuks vallarahva huvidest, kuulaks rahva arvamust ja arvestaks rahva soovidega. Selle kindlustamiseks tahame me sisse seada korra, mille alusel rahvas nüüd ja edaspidi saab vallavõime otseselt mõjutada. Näiteks halva või erapooliku otsuse tühistada või muuta. Nii võime tagada, et mitte keegi ei saa võimu kurjasti ära kasutada ja et valijatele ei mõelda ainult enne valimisi. Rahvas saab vallavõimu iga eksisammu puhul kohe korrale kutsuda, mitte ei pea uute valimisteni kannatama. Sõrvemaal on niigi palju kannatatud.

2. Meie elu paraneb ainult siis, kui igal vallakodanikul on tunne, et ta on vajalik, et tema arvamuste, ideede ja soovidega arvestatakse ning tal on võimalik anda oma panus kogukonna elukorraldusse. Seda, et meie inimestel on teostamisväärt ideid ja soov kodukandi heaks tegutseda, näitasid ainuüksi 1. mail Torgu koolis korraldatud mõttetalgud. Puudust tuntakse aga infost ja usaldusest. Seepärast tahame me põhjalikult muuta valla senist praktikat inimeste informeerimise ja valla tegevusse kaasamise osas. Toetame ning aitame nõu ja jõuga vallas tegutsevaid ettevõtteid. Samuti peab valla abikäe saama igaüks, kes soovib alustada siin ettevõtlusega. Vanainimestel peab vald aitama regulaarselt Kuressaares apteegis, arsti juures ja muudel hädavajalikel asjaajamistel käia. Meie sooviks on hakata toetama kultuurielu edendamist kohapeal ning jälgida ka seda, mis toimub kaugemal, et korraldada vallarahvale ühiskülastusi teatritesse jms. Tahame kaasa aidata inimeste koolitamisele, et oma inimesed saaks valda tuua näiteks eurotoetustega projekte jms. Inimeste endi ideed ja tööd ongi valla arengu ning elutingimuste paranemise põhialus.

3. Mingi partei ega võimuorgan ei või rahvale ettekirjutusi teha. Rahva loodud riigis peab rahvas ise saama otsustada, mis ja kuidas talle parem on. Seepärast tahame me valla asju kõigis küsimustes toimetada rahva tahte järgi. Kutsume Sõrves elule külaseltsid, pensionäride ühendused, noorte volikogud ja muud rahvaühendused. Ainult koos saame kõiki rahuldavalt kokku leppida oma valla varade kasutamise, teenuste osutamise, transpordi korraldamise, teedeehituse, hooldamisvajadused jne – kõik meie kodukandi igapäevaelu küsimused.

4. Omavalitsuse tegevus olgu avalik. Volikogu istungid toimugu igakuiselt kindlaks määratud päevadel ja need olgu kõigile teada, et iga soovija saaks istungeist osa võtta ja end oma valla asjadega kursis hoida. Vajadusel peab igaüks saama tõstatada oma küsimusi ning probleeme. Tehtud otsused olgu kiirelt, selgelt ning kõigile arusaadavalt avalikustatud – mitte ainult numbrireana leheveerul.

5. Kui me endast ise lugu ei pea, ei pea meist lugu ka teised. Meie esivanemad olid tuntud julguse ja sirgjoonelisuse poolest. Meiegi ei pea sahistama kuulujutte ja kummardama mammonat. Oleme oma õige asja eest julgelt väljas ja lükkame kõrvale võltsi vingerdamise. Selgeks tuleb rääkida ka ebameeldivad asjad, siis kaovad varjatud pinged ja trots. Olgu meil jõudu kannatada ära kaaslaste õiglane kriitika, kui oleme eksinud. Ja olgu meil mõistust, et sellest meie ühiseks eduks vajalikke järeldusi teha.

6. Austame oma esivanemaid ja meie vanemat põlvkonda, meie kodukandi kombeid ja ajalugu. Aitame elus hoida traditsioonilisi üritusi, mis rahvas ühtekuuluvustunnet tekitavad. Taastame sõrulaste kokkutulekud, et elutuultes Sõrvest kaugemale kandunuil oleks võimalus end paremini sõrulastena tunda ja võibolla Sõrvemaa heaks ka midagi ära teha. Isegi lihtsast sissekirjutusest tõuseks siinsele elule tulu. Rääkimata seltsi loomisest, mille kaudu siit pärit rahvas ja suvesõrulased võiksid kohaliku elu püsimisele ja arengule õla alla panna.

Üksi ei olda väljal sõdur. Ainult omavahel kokku hoides saame takistada kodukandi hääbumist. Ühisel jõul suudame peatada mandumise ja käegalöömismeeleolud Sõrvemaal.

Kohtumisel 4. oktoobril Torgu koolimajas saame plaanidest põhjalikumalt kõnelda ja vastata Teie küsimustele. Meiega saab soovija ühendust ka telefonil 5037830 või siis e-posti aadressil tagasorve@gmail.com.

Huvi korral saab lugeja allpool tutvuda nende kolme õigusakti eelnõudega, mida me valituks osutumisel kõigepealt sooviksime Torgu vallas kehtestada. Need on Torgu Valla Kohaliku Rahvahääletuse Korra Kehtestamise eelnõu, Torgu Valla Külavanema Statuudi Kehtestamise eelnõu ja Torgu Valla Põhimääruse Muutmise eelnõu.

Valimisliit „Taga-Sõrve Kodanik“:
Kaupo Vipp; Kaire Müür; Arvi Heinmaa; Aaro Tõnisots; Tarmo Noot; Jana Lei; Jone Koppel; Ain Talur.

EELNÕU

TORGU VALLAVOLIKOGU
M Ä Ä R U S
Iidel __.10.2009 nr__

Torgu valla põhimääruse muutmine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg 2; § 22 lg 1 p 9, § 32 ja § 58, Torgu valla põhimääruse § 2 lg 2 ja § 62 ning lähtudes volikogu liikmete seisukohast vallaelanike tahte pideva ja parema arvestamise vajalikkusest kohaliku omavalitsuse töös, alusel.

§ 1. Torgu vallavolikogu 28.04.2006 määruses nr 1-1/14 „ Torgu valla põhimääruse kinnitamine“ tehakse järgmised muudatused:

(1). paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohalik omavalitsus toetub oma tegevuses ja otsuste langetamises pidevalt kohaliku rahva arvamustele ja soovitustele külavanemate kaudu. Külavanem võib oma küla puudutavail kohaliku omavalitsuse istungeil ning omavalitsuse komisjonide koosolekuil osaleda nõuandva hääleõigusega. Külavanem tegutseb vastavalt volikogu poolt kehtestatud Torgu valla külavanema statuudile.“
„(4) Vähemalt kümnel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus rahvaalgatuse korras algatada kohalik rahvahääletus kohaliku omavalitsuse õigusakti kehtestamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning muus valla elukorraldust mõjutavas küsimuses. Kohalik rahvahääletus viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kehtestatud Torgu valla kohaliku rahvahääletuse läbiviimise korrale.“

(2). paragrahvi 16 lõikele 4 lisatakse punkt 12 järgmises sõnastuses:
“12) kohalikul rahvahääletusel heaks kiidetud õigusaktide eelnõud vormistatakse volikogu otsusega vastu võetuks ilma täiendava arutelu ja hääletamiseta.”

(3). paragrahvi 32 lõige 1 punkt 1 sõnastatakse ümber järgmiselt:
„1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest, volikogu otsustest ja kohalikul rahvahääletusel heaks kiidetud õigusaktide eelnõudest;“

(4). paragrahvi 33 lõige 5 sõnastatakse ümber järgmiselt:
„(5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. Kohalikul rahvahääletusel heaks kiidetud õigusaktide eelnõud vormistatakse vallavalitsuse otsusega vastu võetuks ilma täiendava arutelu ja hääletamiseta. “

(5). paragrahvi 35 lõikele 1 lisatakse punkt 7 järgmises sõnastuses:
„ 7) isikuil, kes on algatanud käesoleva põhimääruse § 2 lg 4 sätestatud rahvaalgatuse korras läbi viidava kohaliku rahvahääletuse.”

§ 2. Määrus jõustub ........ oktoobril 2009

(allkiri)
nimi
volikogu esimees

EELNÕU

TORGU VALLAVOLIKOGU
M Ä Ä R U S

Iidel __.10.2009 nr__

Torgu valla kohaliku rahvahääletuse läbiviimise korra kehtestamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg 2; § 22 lg 1 p 9 ja § 32 ning Torgu valla põhimääruse § 2 lg 2 ja § 13 alusel, lähtudes Torgu Vallavolikogu liikmete seisukohast vallaelanike tahte senisest parema ja pideva arvestamise vajalikkusest kohaliku omavalitsuse töös.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohalikule rahvahääletusele pandavad küsimused
(1) Kohalikule rahvahääletusele pannakse rahvaalgatuse teel otsustamiseks Torgu vallavolikogu ja –valitsuse õigusaktide vastuvõtmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõusid ning muid Torgu valla elukorraldust mõjutavaid küsimusi.
(2) Kohaliku rahvahääletuse algatavad hääleõiguslikud vallaelanikud piisava arvu toetusallkirjade kogumisega.
(3) Kohalikule rahvahääletusele ei saa panna valla põhimäärust, maksudega seotud õigusakti, valla eelarvet, valla kaadripoliitikat, valla arengukava kehtetuks tunnistamist ning kehtiva seadusandlusega vastuolus oleva õigusakti vastuvõtmise eelnõud.
(4) Kui rahvahääletusele soovitakse panna rahalisi kohustusi kaasa toova õigusakti eelnõu, tuleb eelnõus ära näidata vastavate rahaliste kohustuste katmise allikad.

§ 2. Kohaliku rahvahääletuse põhimõtted
(1) Kohalik rahvahääletus on vaba, üldine, ühetaoline ja otsene. Hääletamine on salajane. Igal hääletajal on üks hääl. Kohaliku rahvahääletuse otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega ja otsus loetakse otsus vastuvõetuks juhul, kui hääletamisest on osa võtnud vähemalt kolmkümmend protsenti hääleõiguslikest isikutest.
(2) Kohalikusl rahvahääletusel omab hääleõigust isik, kel on õigus hääletada Torgu valla kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel selle päeva seisuga, mil vallavalitsust teavitatakse vastavaks kohalikuks rahvahääletuseks allkirjade kogumise alustamisest.

§ 3. Kohaliku rahvahääletuse aeg
(1) Kohalik rahvahääletus toimub kolme kuu jooksul alates piisava arvu toetusallkirjade üleandmisest.
(2) Kohaliku rahvahääletuse päeva määrab vallavalitsus kahe nädala jooksul peale toetusallkirjade üleandmist. Kohaliku rahvahääletuse päev on pühapäev. Kui vallavalitsus kohaliku rahvahääletuse päeva kindlaks ei määra, võib seda teha kohaliku rahvahääletuse algataja.
(3) Kohalikku rahvahääletust ei algatata ega korraldata erakorralise ega sõjaseisukorra ajal. Kohalikku rahvahääletust ei korraldata ajal, mil Riigikogu valimisteni või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni on jäänud vähem kui 90 päeva. Kohaliku rahvahääletuse võib määrata Riigikogu valimiste päevale või kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päevale.
(4) Kohalikul omavalitsusel on õigus koondada mitu erinevat kohalikku rahvahääletust ühele päevale. Samal päeval ei korraldata kohalikke rahvahääletusi üksteist välistavates küsimustes ega vastuolus olevate otsuste vastuvõtmiseks.
(5) Kohalikke rahvahääletusi ei korraldata tihedamalt, kui neli korda kalendriaasta jooksul. Samas küsimuses ei algatata ega korraldata kohalikku rahvahääletust enne kahe aasta möödumist.

§ 4. Kohaliku rahvahääletuse otsuse kohustuslikkus
(1) Kohaliku rahvahääletuse otsus on vallavolikogule ja -valitsusele kohustuslik.
(2) Vallavolikogu ja -valitsus ei tohi kohaliku rahvahääletuse tulemuste jõustumise päevast alates kahe aasta jooksul vastu võtta rahvahääletuse tulemusega vastuolus olevat otsust või määrust.

2. peatükk
KOHALIKU RAHVAHÄÄLETUSE ALGATAMINE

§ 5. Kohaliku rahvahääletuse algatamine
(1) Kohalik rahvahääletus viiakse läbi, kui selle algatamiseks on kogutud toetusallkirjad vähemalt kümnel protsendilt käesoleva määruse kohaselt hääleõigust omavatest vallaelanikest.
(2) Iga isik võib algatada allkirjade kogumise vastava kohaliku rahvahääletuse korraldamiseks. Eelnõu, millele allkirju kogutakse, koos teatega allkirjade kogumise alustamisest tuleb allkirju koguvail isikuil teha teatavaks vallavalitsusele enne allkirjade kogumise alustamist.
(3) Rahvahääletuse korraldamiseks tuleb allkirjade kogujail kolmekümne päeva jooksul peale allkirjade kogumise teatavakstegemist koguda vähemalt kümne protsendi Torgu vallavolikogu valimisteks hääleõigust omavate elanike toetusallkirju ja esitada need Torgu vallavalitsusele.
(4) Allkirjalehel peab olema loetavalt ära toodud allkirja andnud isiku nimi, isikukood või sünniaeg, aadress, allkirjastamise kuupäev ja omakäeline allkiri.

§ 6. Kohaliku rahvahääletuse korraldamise otsustamine
(1) Kohaliku rahvahääletuse korraldamise otsustab vallavolikogu käesoleva korra alusel.
(2) Vallavolikogu ei või keelduda kohaliku rahvahääletuse korraldamisest, kui see on algatatud kooskõlas käesoleva määruse nõuetega ja valla valimiskomisjon on eelnõu tunnistanud vastavuses olevaks valla põhimäärusega.
(3) Juhul, kui toetusallkirjad on kogutud eelnõule, mis tühistab või muudab omavalitsuse kehtiva õigusakti, ning nimetatud õigusakt on jõustunud mitte varem, kui 30 päeva enne toetusallkirjade üleandmist, peatub rahvahääletuse algataja soovi korral nimetatud õigusakti kehtivus alates piisava arvu allkirjade üleandmise päevast kuni kohaliku rahvahääletuse otsuse jõustumiseni või kuni kohaliku rahvahääletuse mittekorraldamise otsuse langetamiseni § 8 lõige 3 alusel.

§ 7. Kohaliku rahvahääletuse edasilükkumine ja edasilükkamine
(1) Kohalik rahvahääletus lükkub edasi erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise korral.
(2) Kui Vabariigi Valitsus kuulutab pärast kohaliku rahvahääletuse korraldamise otsustamist loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse tõttu välja eriolukorra, võib vallavolikogu oma otsusega kohaliku rahvahääletuse edasi lükata.
(3) Kohaliku rahvahääletuse uue päeva määrab vallavolikogu lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjuste äralangemisest alates kahe nädala jooksul, järgides § 3 lõikes 1 ettenähtud tähtaega, mida arvutatakse kohaliku rahvahääletuse uue päeva määramise otsuse tegemisest vallavolikogus.
(4) Lõikes 1 ettenähtud juhul avaldab vallavolikogu teadaande asjakohase otsuse jõustumisest alates seitsme tööpäeva jooksul.

§ 8. Kohaliku rahvahääletuse ärajäämine
(1) Kohalikku rahvahääletust ei toimu, kui:
1) Riigikohus tühistab vallavolikogu otsuse kohaliku rahvahääletuse korraldamisest;
2) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamise tõttu ei ole kohaliku rahvahääletuse aeg kooskõlas § 3 lõikega 3.
3) Vallavolikogu või -valitsus võtab vastu õigusakti, mille vastuvõtmist sooviti kohalikule rahvahääletusele panna ja rahvahääletuse läbiviimine osutub seetõttu mittevajalikuks.
(2) Lõike 1 punktis 1 ettenähtud juhul avaldab vallavolikogu teadaande kohaliku rahvahääletuse ärajäämise kohta Riigikohtu otsuse jõustumisest alates seitsme tööpäeva jooksul.
(3) Lõike 1 punktis 2 ettenähtud juhul avaldab kohalik omavalitsus teadaande § 7 lõikes 3 ettenähtud tähtaja möödumisest alates seitsme tööpäeva jooksul.
(4) Lõike 1 punktis 3 ettenähtud juhul avaldab vallavolikogu teadaande volikogu või valitsuse vastava õigusakti jõustumisest alates seitsme tööpäeva jooksul.

§ 9. Kohalikku rahvahääletust käsitlevate otsuste ja teadaannete avaldamine
(1) Kohaliku rahvahääletuse korraldamise otsus ja kohalikule rahvahääletusele pandav eelnõu, kohaliku rahvahääletuse edasilükkamise ja kohaliku rahvahääletuse uue päeva määramise otsus ning kohaliku omavalitsuse teadaanded kohaliku rahvahääletuse edasilükkumise või kohaliku rahvahääletuse ärajäämise kohta avaldatakse Torgu Valla Lehes ning Torgu valla veebilehel.
(2) Vallavolikogul on õigus lisada rahvahääletusele pandud eelnõu otsusele omapoolseid selgitusi kuni ühe A4 lehekülje mahus. Rahvahääletuse algatanud isikul on samuti õigus lisada rahvahääletusele pandud eelnõu otsusele omapoolseid selgitusi kuni ühe A4 lehekülje mahus. Vallavalitsus peab finantseerima ning korraldama nimetatud selgituste levitamise Torgu Valla Lehes ja Torgu Valla veebilehel.
(3) Kohaliku rahvahääletuse korraldamise otsus ja kohalikule rahvahääletusele pandav eelnõu avaldatakse teist korda ajavahemikus 7 kuni 14 päeva enne kohalikku rahvahääletust.

3. peatükk
AGITATSIOON

§ 10. Agitatsiooni piirang
(1) Kohaliku rahvahääletuse päeval on keelatud teha aktiivset agitatsiooni kohalikule rahvahääletusele pandud küsimuses poolt või vastu hääletamiseks ning kohalikus rahvahääletuses osalema või sellest loobuma kutsudes.
(2) Agitatsioon on keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu hääletaja siseneb hääletamisruumi.

4. peatükk
JAOSKONNAD

Kohalikul rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades jaoskondades, kus Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Vallavalitsus avalikustab enne kohalikku rahvahääletust jaoskondade numeratsiooni, jaoskondade piirid ja hääletamisruumide asukohad.

5. peatükk
VALIMISKOMISJON

§ 11. Valimiskomisjon
Kohalikku rahvahääletust korraldab valla valimiskomisjon, korraldades selleks oma tööd kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust järgides.

§ 12. Valimiskomisjoni pädevus
(1) Valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida kohaliku rahvahääletuse otsuse eelnõu korrektset vormistatust, kindlaks teha hääletamistulemused, tagada kohaliku rahvahääletuse ühetaolisus, juhendada jaoskonnakomisjoni, valvata selle tegevuse järele ning täita muid määrusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Valimiskomisjonil on õigus:

1) peatada või lõpetada jaoskonnakomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud käesolevat määrust, valimiskomisjoni määrust või juhist;
2) nõuda jaoskonnakomisjoni toimingu või otsuse puuduste kõrvaldamist;

3) tühistada jaoskonnakomisjoni otsus või tunnistada jaoskonnakomisjoni toiming seadusevastaseks ning nõuda seaduserikkumise kõrvaldamist;

4) tunnistada hääletamistulemused jaoskonnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui toime pandud rikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.

(3) Valimiskomisjoni määrusele kirjutab alla esimees. Määrus jõustub avaldamise päeval.
(4) Valimiskomisjon kehtestab oma määrusega:
1) vaatleja staatuse;

2) kohaliku rahvahääletuse korraldamiseks eraldatud raha kasutamise korra.
3) vormid hääletussedelitele ja hääletamisest osavõtu ning häälte lugemise dokumenteerimisele.
(5) Valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahendamiseks võtab valimiskomisjon vastu otsuse. Otsusele kirjuta alla kbomisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega.
(6) Valimiskomisjoni määrus, otsus ja juhis on jaoskonnakomisjonile kohustuslikud.

§ 13. Jaoskonnakomisjon
(1) Kohaliku rahvahääletuse viib läbi jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni moodustamisel, selle pädevuses ja töökorralduses lähtutakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest.

6. peatükk
HÄÄLETAJATE ARVESTUS

§ 14. Hääletajate arvestuse pidamine
(1) Hääletajate arvestust peetakse rahvastikuregistri andmetest lähtuvalt järgmiste isikuandmete alusel:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) isikukood;
4) kodakondsuse andmed;
5) teovõimetuks tunnistamise andmed;
6) elukoha andmed;
7) elukoha registreerimise aeg.

§ 15. Hääletajakaart
(1) Vald korraldab hääletajakaardi koostamise ja hääletajale saatmise hiljemalt 15. päeval enne kohaliku rahvahääletuse päeva. Hääletajakaarti ei saadeta hääletajale, kelle elukohaandmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvastikuregistrisse kantud valla täpsusega. Kui samal päeval korraldatakse mitu rahvahääletust, saadetakse hääletajale üks hääletajakaart.
(2) Hääletajakaardile kantakse:
1) hääletaja ees- ja perekonnanimi;
2) hääletaja sünniaasta;
3) hääletaja elukoha aadress;
4) selle jaoskonna number, mille hääletajate nimekirja hääletaja kantakse;
5) hääletamise aeg ja koht kohaliku rahvahääletuse päeval;
6) kohaliku rahvahääletusele pandud küsimuse või eelnõu pealkiri ja selle avaldamise andmed.
(3) Hääletaja, kes 10. päeval enne kohaliku rahvahääletuse päeva ei ole hääletajakaarti saanud või kelle hääletajakaardile kantud andmetes on vigu, võib selgituse saamiseks või vigade parandamiseks pöörduda avaldusega vallasekretäri poole. Vallasekretär vaatab avalduse koos hääletajakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult selle saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.


§ 16. Hääletajate nimekiri
(1) Valimiskomisjon korraldab rahvastikuregistri andmete alusel hääletajate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne kohaliku rahvahääletuse päeva.
(2) Hääletajate nimekirja koostamise aluseks on § 14 ettenähtud andmed §2 lg 2 märgitud kuupäeva seisuga. Elukoha aadressiandmetes pärast §2 lg 2 märgitud kuupäeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta.
(3) Hääletajate nimekirja ei kanta isikut, kelle on karistusregistri andmetel kohus süüdi mõistnud kuriteos ja kes §2 lg 2 märgitud kuupäeva seisuga kannab vanglakaristust.
(4) Hääletajate nimekirja kantakse hääletaja kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoha aadress.
(5) Hääletajad kantakse hääletajate nimekirja nende perekonnanimede tähestikulises järjekorras.
(6) Hääletajate nimekirja koostaja kirjutab nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne kohaliku rahvahääletuse päeva ning jaoskonnakomisjoni esimees kohaliku rahvahääletuse päeval pärast hääletamise lõppemist.
(7) Hääletajate nimekirju säilitatakse alaliselt valla arhiivis.

§ 17. Hääletajate nimekirja avalikkus
(1) Hääletaja võib kontrollida enda kohta hääletajate nimekirja kantud andmete õigsust.
(2) Pärast kohaliku rahvahääletuse päeva võib hääletaja põhjendatud huvi korral tutvuda hääletajate nimekirjaga selleks vajalikus ulatuses ja nimekirja võib kasutada teaduslikul eesmärgil.

§ 18. Hääletajate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja andmete parandamine
(1) Kui hääletaja leiab, et tema kohta hääletajate nimekirja kantud andmetes on vigu, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata vallasekretärile.
(2) Vallasekretär vaatab avalduse koos hääletajate nimekirja koostajaga viivitamata läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.
(3) Hääletajate nimekirja vea parandab jaoskonnakomisjon vallasekretäri teatise alusel.
(4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et hääletajate nimekirjas on viga, võib selle parandada jaoskonnakomisjon ise. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada vallasekretärile.

§ 19. Hääletajate nimekirjas muudatuse tegemine
(1) Hääletajate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:
1) nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski hääletajate nimekirjas, kuid kellel käesoleva määruse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
2) nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.
(2) Hääletajate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik avalduse vallasekretärile. Vallasekretär vaatab avalduse koos hääletajate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.
(3) Kui muudetakse hääletajate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise hääletajate nimekirja, teeb vallasekretär selle viivitamata teatavaks jaoskonnakomisjonile.
(4) Hääletajate nimekirjas teeb muudatuse jaoskonnakomisjon vallasekretäri teatise alusel.

7. peatükk
HÄÄLETAMISE KORD

§ 20. Hääletamisruum
(1) Jaoskonnas korraldatakse hääletamine vallavalitsuse määratud hääletamisruumis.
(2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.
(3) Hääletajal võimaldatakse hääletamisruumis tutvuda kohaliku rahvahääletusele pandud otsuse eelnõuga.
(4) Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.

§ 21. Hääletamiskabiin
(1) Hääletamiskabiin paigaldatakse viisil, mis võimaldab salajast hääletamist.
(2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend.

§ 22. Hääletamiskast
(1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust.
(2) Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.

§ 23. Hääletamissedel
(1) Kui kohaliku rahvahääletusele on pandud õigusakti eelnõu, kantakse hääletamissedelile eelnõu pealkiri, küsimus «Kas Teie olete selle õigusakti vastuvõtmise poolt?» ning lahtrid vastusevariantidega «jah» ja «ei». Kui kohaliku rahvahääletusele on pandud mingi muu kohaliku elu küsimus, kantakse hääletamissedelile selle selge sõnastus ning lahtrid vastusevariantidega «jah» ja «ei».
(2) Valla valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonile kättetoimetamise.
(3) Pärast hääletamissedelite kättesaamist tähistab jaoskonnakomisjon sedelid oma pitsati jäljendiga.

§ 24. Hääletamise aeg
(1) Kohaliku rahvahääletuse päeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.
(2) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas määruses ettenähtud juhtudel kohaliku rahvahääletuse päeval.

§ 25. Hääletamine
(1) Hääletaja hääletab selles jaoskonnas, mille hääletajate nimekirja ta on kantud.
(2) Hääletamissedeli saamiseks esitab hääletaja jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja hääletajate nimekirja.
(3) Hääletaja täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
(4) Hääletaja teeb hääletamissedelile märke vastuse «jah»- või «ei»-lahtrisse.
(5) Hääletaja täidab hääletamissedeli ise. Kui hääletaja ei ole kehapuude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine hääletaja.
(6) Hääletaja ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui hääletaja rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Hääletaja peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama.
(7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab hääletaja sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
( Hääletaja laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui hääletaja kehapuude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha teine isik hääletaja juuresolekul.

§ 26. Kodus hääletamine
(1) Kui hääletaja tervise tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist.
(2) Kodus hääletamise korraldamiseks esitab hääletaja vallavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni kohaliku rahvahääletuse päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse, mille jaoskonnakomisjon registreerib. Kui taotlus esitatakse vallavalitsusele, registreerib see taotluse ja edastab jaoskonnakomisjonile.
(3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget § 20 lõiget 3 ning § 25 lõikeid 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 järgides.
(4) Kodus hääletaja annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletajate nimekirja.


8. peatükk
HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE

§ 27. Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis
(1) Jaoskonnakomisjon avab kohaliku rahvahääletuse päeval kasutatud hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni liikmetest.
(2) Enne hääletamiskastide avamist loeb jaoskonnakomisjon üle ja kustutab kõik hääletajatele välja andmata jäänud hääletamissedelid ja hääletajate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.
(3) Enne hääletamiskastide avamist teeb jaoskonnakomisjon hääletajate nimekirja alusel kindlaks hääletajate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab need viivitamata valla valimiskomisjonile. Arvestada tuleb hääletajate nimekirja märkusi kodus hääletanud hääletanute kohta. Hääletajate arv kantakse vormikohasesse protokolli.
(4) Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsatijäljendi seisukorda.
(5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.
(6) Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kohaliku rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt vastanud isikute ja eitavalt vastanud isikute arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.
(7) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) sellel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
2) sellel ei ole täidetud ühtegi vastuselahtrit või on täidetud mõlemad vastuselahtrid või
3) sellel on vastus parandatud.
( Hääletamissedel kehtib, kui sellel ei ole täidetud ühtegi vastuselahtrit, kuid hääletaja tahe on üheselt arusaadav.
(9) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(10) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid vastusevariantide kaupa. Eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, hääletajatele välja andmata jäänud sedelid ja hääletajate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millised sedelid ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees.
(11) Hääletamissedelid, hääletajate nimekirjad, hääletamistulemuste protokollid ja komisjoni liikmete eriarvamused edastatakse valla valimiskomisjonile.
(12) Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.


9. peatükk
KOHALIKU RAHVAHÄÄLETUSE KULUD

§ 28. Kohaliku rahvahääletuse korraldamise kulud
(1) Kohaliku rahvahääletuse ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse valla eelarvest.
(2) Valla valimiskomisjon koostab kohaliku rahvahääletuse kulude eelarve projekti ja esitab selle volikogule koos rahvahääletusele pandava õigusakti eelnõuga.
(3) Valla valimiskomisjon otsustab eelarve kulude jaotuse, lähtudes eelarves määratud eraldiste suurusest või volikogu poolt eraldatud summade suurusest.

10. peatükk
KAEBUSED

§ 29. Kaebuse mõiste
Käesoleva määruse tähenduses on kaebus valimiskomisjonile esitatav käesoleva määruse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada jaoskonnakomisjoni vaidlustatav otsus või tunnistada käesoleva määrusega vastuolus olevaks jaoskonnakomisjoni vaidlustatav toiming.

§ 30. Kaebusele esitatavad nõuded
(1) Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
1) kaebuse esitaja nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
2) andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus;
3) selgelt väljendatud taotlus;
4) kaebuse põhistus;
5) kuupäev.
(2) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja või tema volitatud esindaja.
(3) Kui kaebus ei ole lõigete 1 ja 2 nõuete kohane või kui kaebus on esitatud ettenähtud korda rikkudes, võib kaebuse saaja tagastada kaebuse esitajale seda läbi vaatamata.

§ 31. Jaoskonnakomisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord
(1) Kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse valla valimiskomisjonile.
(2) Kaebus esitatakse valla valimiskomisjonile lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul.
(3) Valimiskomisjon vaatab kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse kaebuse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Valimiskomisjon edastab vastava otsuse kaebuse esitajale viivitamata.
(4) Kaebus vaadatakse läbi avalikult. Valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha.

(5) Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) kaebus rahuldada;
3) kaebus rahuldada osaliselt.
(6) Kui valimiskomisjon kaebuse rahuldab, võib ta otsustada teha § 18 lõikes 2 loetletud toiminguid.

§ 32. Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine
Kui huvitatud isik leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada seaduses ettenähtud korras kaebuse kohtule.

§ 33. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine
(1) Valimiskomisjon ei tunnistata hääletamistulemusi kehtetuks, kui toimunud rikkumine kohaliku rahvahääletuse tulemusi oluliselt ei mõjuta.
(2) Kui valimiskomisjon või kohus on tunnistanud hääletamistulemused rikkumise tõttu kehtetuks, korraldab valimiskomisjon kordushääletamise. Kohaliku rahvahääletuse tulemused tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.

11. peatükk
KOHALIKU RAHVAHÄÄLETUSE TULEMUSTE VÄLJAKUULUTAMINE

§ 34. Kohaliku rahvahääletuse tulemuste kinnitamine ja väljakuulutamine
(1) Valimiskomisjon kinnitab kohaliku rahvahääletuse tulemused oma otsusega pärast kohaliku rahvahääletuse päeva, kuid mitte enne, kui kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui laekunud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
(2) Paragrahvis 32 lg (2) ettenähtud juhul kinnitab valimiskomisjon kohaliku rahvahääletuse tulemused pärast kordushääletamist, arvestades käesoleva paragrahvi lõiget 1.
(3) Kohaliku rahvahääletuse tulemused loetakse väljakuulutatuks päeval, mis järgneb valla valimiskomisjoni poolt lõike 1 või 2 kohase otsuse avalikustamisele Torgu Valla Lehes ja Torgu Valla veebilehel.

§ 35. Kohalikul rahvahääletusel vastuvõetud õigusakti väljakuulutamine ja jõustumine
(1) Valimiskomisjon esitab kohaliku rahvahääletuse tulemused vallasekretärile avalikustamiseks ja edastamiseks vallavalitsusele.
(2) Kohaliku rahvahääletuse tulemusel vastu võetud õigusakti eelnõu valmistatakse vallavalitsuse poolt nõuetekohaselt ette ja võetakse järgmise vallavolikogu või –valitsuse istungi päevakorda, vormistatakse istungil vastuvõetud otsuseks ilma täiendava arutelu ja hääletamiseta ning see jõustub vastavatele õigusaktidele ettenähtud korras.
(3) Kohalikule rahvahääletusele pandud muus küsimuses tehtud otsus jõustub kohaliku rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamise päevast .

12. peatükk
MUUDATUSED KOHALIKU RAHVAHÄÄLETUSE LÄBIVIIMISE KORRAS

§ 36. Kohaliku rahvahääletuse läbiviimise korra muutmine
Torgu valla kohaliku rahvahääletuse korda saab muuta: 1) Torgu valla kohaliku rahvahääletuse otsusega; 2) Eesti Vabariigi seadusega; 3) Eesti Vabariigi Riigikohtu otsusega;

13. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 37. Jõustumine
Määrus jõustub .... oktoobril 2009.


Allkiri
Nimi
Volikogu esimees

EELNÕU

TORGU VALLAVOLIKOGU

M Ä Ä R U S


Iidel __.10.2009 nr__

Torgu valla külavanema statuudi kehtestamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 58 lg 3 ja Torgu valla põhimääruse § 2 lg 2 alusel ning lähtudes Torgu Vallavolikogu liikmete seisukohast vallaelanike tahte senisest parema ja pideva arvestamise vajalikkusest kohaliku omavalitsuse töös.

TORGU VALLA KÜLAVANEMA STATUUT

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala
Käesolev statuut reguleerib Torgu valla küladele (edaspidi tekstis küla) külavanema valimise korda, kandidaadile esitatavaid nõudeid, õigusi ja kohustusi ning volituste kestuse perioodi.

§ 2. Külaelanik
Külaelanikuks käesoleva statuudi mõistes loetakse isik, kellel on külas alaline elukoht või kes on küla piires paikneva kinnisvara omanik ehk tema volitatud esindaja.

§ 3. Külavanem
(1) Külavanem on külaelanike ja nende ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses külaelanike üldkoosoleku (edaspidi tekstis koosolek) poolt vastu võetud ühistest seisukohtadest, Torgu vallale ja oma külale koostatud arengukavast ning kehtivatest õigusaktidest.
(2) Olukordades, kus tegevus ei ole reguleeritud kehtivate õigusaktidega, tegutseb külavanem üldinimlikest seisukohtadest ning headest tavadest lähtudes.
(3) Külavanem valitakse üle 21-aastaste külaelanike hulgast.
(4) Külavanem on usaldusamet, mitte töökoht. Torgu valla külavanem ei tohi samaaegselt olla Torgu vallas vallavanema või vallavolikogu esimehe ametis.
(5) Külavanem on aruandekohustuslik koosoleku ees.
(6) Külavanem võib olla valitud ühiseks külavanemaks naaberküladega.

2. peatükk
KÜLAVANEMA JA TEMA ASENDAJA VALIMINE, KÜLAVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING KÜLAVANEMA VOLITUSTE LÕPPEMINE

§ 4. Külavanema volituste kestuse periood
Külavanem valitakse 5 aastaks.

§ 5. Külavanema kandidaat
(1) Külavanema kandidaadi võib üles seada iga täisealine külaelanik. Kandideerimiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek.
(2) Külavanema kandidaate võib seada üles enne külavanema valimiseks korraldatud küla- või külade koosolekut või ka koosoleku ajal.

§ 6. Külavanema valimine
(1) Külavanema valivad täisealised külaelanikud küla või külade koosolekul.
(2) Külavanema puudumisel (või surma korral) võivad külavanema valimise algatada vähemalt 10% külaelanikest, kutsudes selleks ise kokku koosoleku. Külavanema olemasolul võivad külavanema ümbervalimise või tagasikutsumise algatada vähemalt 10% külaelanikest, esitades selleks vajaliku koosoleku kokkukutsumise nõude külavanemale kirjalikult.
(3) Teade koosoleku toimumise koha ja aja kohta avaldatakse vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Teade pannakse üles külas teadete ülespanemise kohal ja võimalusel avaldatakse Torgu Valla Lehes ning Torgu valla veebilehel.
(4) Külaelanik võib lihtkirjaliku volitusega volitada ennast koosolekul esindama teise külaelaniku. Juriidilisest isikust kinnisvaraomaniku esindaja peab koosolekul osalemiseks esitama vastava lihtkirjaliku volituse. Koosolekul osalejad ja neile antud volitused registreeritakse registreerimis-lehel. Igal koosolekule registreeritud osavõtjal on hääletamisel üks hääl ja iga osavõtja nimele registreeritud volitus annab osavõtjale hääletamisel ühe hääle.
(5) Koosoleku käik ja otsustused protokollitakse. Koosoleku alguses valitakse hääletamisel poolthäälteenamusega koosolekule juhataja ja protokollija. Koosoleku juhataja juhib koosolekut ning viib läbi hääletamised. Koosoleku juhataja ja protokollija allkirjastavad protokolli.
(6) Külavanem valitakse hääletamise teel. Kõigi koosolekul toimuvate hääletamiste viis otsustatakse koosoleku poolt. Hääletamine viiakse läbi salajasena, kui vähemalt üks koosolekule registreeritud hääleõiguslik osavõtja seda nõuab.
(7) Salajaseks hääletamiseks jagab koosoleku juhataja hääletamissedelid. Külaelanik kirjutab sedelile enda eelistatava külavanema kandidaadi nime. Igalt koosolekule registreeritud osavõtjalt võetakse lugemiseks vastu hääletussedeleid tema enda hääle ja temale registreeritud volituste häälte summas.
( Hääletamine lõpeb, kui koosoleku juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(9) Hääled loetakse kokku avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgitud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgitud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Hääletamistulemused teeb teatavaks koosoleku juhataja.
(10) Lahtisel hääletamisel avaldatakse kandidaadile toetust käetõstmisega. Iga koosolekule registreeritud osavõtja hääletab tema hääle ja temale registreeritud volituste häälte summas. Hääled loetakse ning tulemus avalikustatakse koheselt.
(11) Külavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab koosolekul osalenud külaelanike poolthäälte enamuse.
(12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.
(13) Kui ka kordushääletusel ei saa ükski kandidaat häälteenamust, jääb külavanem hetkel valimata ja koosolek määrab uue valimiskoosoleku toimumise aja ning koha.
(14) Külavanema valituks osutumise korral esitab koosoleku juhataja
kümne (10) päeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates koosoleku protokolli koopia koos koosolekul osalenud külaelanike registreerimislehe koopiaga Torgu Vallavalitsusele, kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus). Protokolli ja registreerimislehe koopiate alusel kinnitab ametiasutus külavanema. Ametiasutusel on kohustus aktsepteerida külaelanike poolt nõutavas korras valitud külavanemat. Esitatud dokumentide originaalid säilitatakse külavanema juures.
(15) Avaliku haldusega seotud ülesannete täitmiseks võib Torgu vallavanem valitud külavanemaga sõlmida kahepoolse lepingu vallavalitsuse ülesannete täitmiseks ja vastavate tegevuskulude katmiseks.

§ 7. Külavanema asendamine
(1) Külavanemal on õigus volitada endale asendaja pikema äraoleku, haiguse jms puhuks. Külavanemale võib koosolek otsustada valida asetäitja, kes asendab külavanemat tema äraolekul või haigestumisel.
(2) Külavanema asetäitja valitakse täisealiste külaelanike hulgast külaelanike koosolekul külavanema ettepanekul ja külavanema valimisega sätestatud korras.
(3) Külavanema poolt volitatud asendajal või koosoleku poolt valitud asetäitjal on külavanema asendamise ajal kõik külavanema õigused ja kohustused.

§ 8. Külavanema õigused ja kohustused
(1) Külavanemal on õigus:
1) esindada küla omavalitsuse-, riigi- ja muudes institutsioonides ning saada ja külaleelanikele vahendada vallavolikogult ja -valitsuselt oma tegevuseks vajalikku ja küla jaoks olulist teavet;
2) kutsuda kokku küla koosolekuid ja algatada arutelusid külaelu probleemide lahendamiseks;
3) nõuda külaelanike huve puudutavate küsimuste arutamist vallavalitsuses ning vallavolikogus ja teha vastavatel istungitel ettepanekuid külaga seotud küsimustes, sealhulgas valla arengukava ja eelarve koostamisel;
4) küla nimel taotleda külale erinevaid saadaolevaid toetusi, lähtudes küla koosolekuil vastuvõetud otsustest ja kinnitatud küla- ning valla arengukavadest;
5) saada vallavolikogu poolt kehtestavas korras kompensatsiooni külavanema kohustuste täitmisest tulenevate kulutuste katmiseks;
6) juhtida külaelanikele tähelepanu probleemidele, mis puudutavad avalikku korda, keskkonnakaitset, loomapidamiseeskirju ja muid küla ühishuvides olevaid küsimusi;
7) astuda külavanema ametist tagasi, kutsudes selleks kokku küla koosoleku.

(2) Külavanem on kohustatud:
1) edastama külaelanike ühiseid soove vallavalitsusele ja muudele asjakohastele institutsioonidele ning kaitsma külaelanike seaduslikke huvisid koosoleku poolt antud üld- ja/või erivolituste piires.
2) edastama külaelanikele vallavalitsusest ja mujalt saadud külaelanikke puudutavat informatsiooni;
3) teavitama valda küla probleemidest ja tegema koostööd teiste külavanematega;
4) vallavalitsusega lepingu sõlmimise korral täitma selle lepinguga võetud kohustusi;
5) koostama külavanemaks valimisest alates ühe aasta jooksul ja hiljem vähemalt iga kahe aasta tagant kaasajastama küla arengukava koos tegevuskavaga ning esitama selle küla koosolekule vastuvõtmiseks ja vallavalitsusele kinnitamiseks. Arengukava koostamisel ja kaasajastamisel konsulteerima valla vastavate ametnikega. Arvestama volikogu poolt kehtestatud valla arengukavaga ning selle tegevuskavaga ja tegema nende koostamisel vallale küla arengukavadest lähtuvaid ettepanekuid;
6) organiseerima külas ühistegevust, ärgitama külaelanikke koostööle, olema kursis valla, maakonna ja üleriigiliste küla ja kodukandi liikumist puudutavate õigusaktide ning päevakajaliste probleemide ja üritustega; 7) külas õiguskorra- või keskkonnareeglite rikkumise ilmsiks tulekul pöörduma valla või asjaomaste instantside poole;
aitama organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul kuni erialase abi saabumiseni ja olema sidevahendite kaudu alati külaelanikele kättesaadav;
9) viima vähemalt üks kord aastas läbi küla koosoleku ja esitama külaelanikele aruande oma tegevuse kohta;
10) tagama küla puudutava dokumentatsiooni säilimise ja küla ajaloo jäädvustamise ning vajadusel ka eksponeerimise.

§ 9. Külavanema volituste lõppemine
(1) Külavanema volitused lõpevad volituste perioodi lõppemisega, tagasi astumisega, tagasi kutsumisega või süüteos süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.
(2) Külavanem võib ise igal ajal külavanema ametist tagasi astuda. Tagasi astumiseks peab külavanem kutsuma kokku koosoleku ning esitama tagasiastumise avalduse koosolekule. Koosoleku juhataja märgib avaldusele koosoleku toimumise kuupäeva ning viseerib avalduse. Külavanem on kohustatud viseeritud avalduse koopia ja koosolekust osavõtjate registreerimise lehe koopia kolme tööpäeva jooksul esitama ametiasutusele. Avalduse alusel lõpetatakse külavanema ja Torgu valla vaheline leping juhul, kui selline on sõlmitud.
(3) Koosolek võib külavanema igal ajal tagasi kutsuda. Külavanema tagasikutsumine otsustatakse külaelanike koosolekul. Teade koosoleku toimumise koha ja aja kohta avaldatakse vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Teade pannakse üles külas teadete ülespanemise kohal ja soovituslikult avaldatakse Torgu Valla Lehes ning Torgu valla veebilehel.
(4) Koosolek valib koosoleku juhataja ja protokollija ning koosolek protokollitakse. Külavanema tagasikutsumine otsustatakse salajasel hääletamisel. Külavanem loetakse tagasi kutsutuks, kui nii hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud külaelanikest.
(5) Koosoleku juhataja edastab protokolli koopia koos koosolekul osalenud külaelanike registreerimislehe koopiaga ametiasutusele 3 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest arvates. Protokolli alusel loetakse külavanema ja Torgu valla vahel sõlmitud leping lõppenuks.

3. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 10. Jõustumine
Määrus jõustub .... oktoobril 2009.

Allkiri
Nimi
Volikogu esimees


Käesolev külavanema statuudi eelnõu on koostatud, lähtudes Eesti Vabariigi Siseministeeriumi, Eesti Külaliikumise „Kodukant“ ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt koostatud uurimustest ning soovituslikest materjalidest, samuti võttes eeskuju Türi vallas alates 2006.a. kehtivast külavanema statuudist. Torgu valla Türju küla koosoleku poolt on 24.04.2009. sama statuut kinnitatud Türju küla külavanemale.