Sõrvemaal on teadagi elupäevad merest kala nõutud ning paljud randlased oma pered sellest tegevusest ära elatanud. Aga olud näikse muutuvat aina viletsamaks. Seepärast võeti Saaremaa merepäevade raames Mõntus ette vastav arutelu. Toimus ümarlaud teemal: "Meri on, meri jääb - kas ka rannakalur?"
Algatuseks andis oma tegutsemisest ülevaate MTÜ Saarte Kalandus. Seejärel ärgitas Leo Filippov küsimuste püstitamise kaudu rahvast teema üle kaasa mõtlema. Paraku tuli alustada sellest, et kenast randlastejutust hoolimata pole meie seadusandluses mõisteid nagu "rannakalur" või "rannapüük" koguni paika pandud. Koos said üles tähendatud mõned meie tänast rannakalandust mõjutavad asjaolud, mis kohalviibinuile olulisemad tundusid. Arutelus jõuti üsna lihtsatest ning selgetest asjadest välja juba veidi keerlisemate ning päris mõtlemapanevate küsimusteni. Allpool lühipunktide kaupa kõneks olnud asjust:
1) Millised on eeldused - mida me vajame, et meil rannakalandus ülepea võimalik oleks?
* meri (teadusuuringud; liikide üldtasakaalu säilimine; vastava teabe kättesaadavus);
* kala olemasolu meres (liigid, kvaliteet, loodusliku- ja inimkonkurentsi reguleeritus);
* kalurid ise (noorte järelkasv, pärimuskultuur ning rannarahva traditsioonide edasiandmine, elukestev õpe, loominguline mõtlemine oludega toimetulekuks, ühine tegutsemine ja ühistuline tegevus);
* kalapüügi abivahendid (muuhulgas ka sadamakohad ning muu infrastruktuur);
* kala turustamisvõimaluste olemasolu;
* rahva ning kohalike omavalitsuste poolne hoiak ja suhtumine;
* selge ning mõistlik seadusandlus ja regionaalpoliitika;
* investeerimis- ja projektirahade võimalused;
* informeeritus kõigis loetletud asjus.
2) Millised on võimalikud takistused ja tõrked?
* konkurentsi üleküllus (alates hüljestest ja kormoranidest, lõpetades röövpüüdjate ja võrguvarastega, kusjuures turul peab konkureerima suurtööstusliku kalapüügiga);
* halvemuse poole muutunud looduslikud tingimused (rannakalurite jaoks oluliste kalade – räim, haug, siig – toitumisahelad on häiritud, meri ei tooda nii palju kala tagasi, kui aastakümneid varem, rannalähedased koelmud pole enam tootlikud, need on reostunud, täis kasvanud) ;
* õigusliku regulatsiooni puudulikus (õigemini liigne ja asjakohatu ülereguleeritus, ebapädevad ametnikud, asjakohase arengustrateegia ning kompetentsi puudumine, võimude ükskõiksus );
* nõrk omavaheline koostöö ja puudus oma survegruppidest ning lobbitööst;
* infopuudus (teadusuuringud mere taastootmisvõime ja selle arengute kohta või näiteks võimalike offshore tuuleparkide kohta koelmualadel, info jooksev kättesaamine seadusandluse muutustest jne.).
3) Millised võiks olla järeldused?
* Tegelikult ei ole olukord lootusetu, kuna paljude probleemide juures annab ka ise midagi ära teha.
* Tuleb käsile võtta turustamisega seotud küsimused ja parem omavaheline koostöö.
* Kohapealseist lahendusist sõltuvad probleemid saab viia vallavalitsuse ja volikoguni.
Lõpetuseks lepiti kokku, et kui mitte varem, siis järgmistel merepäevadel vaadatakse asjad uuesti üle, et näha, mis on hästi või mis halvasti läinud ning kuis edasi liikuda.