Märgukiri uuele vallavanemale

Kuna inimestelt on kogunenud tohutu hulk küsimusi ja ettepanekuid vallavalitsemisega seotud teemadel, siis leidsime, et oleks mõistlik olulisemate teemade osas vastselt ametisse asunud vallavanemat informeerida, et orienteerumine lihtsam oleks. Allpool toodud kirja teksti võiks eelnevalt siiski koos üle vaadata. Ehk on rahval ettepanekuid muutusteks, lisamisteks või parandusteks tekstis.
----------------------
Siin on nüüd lõplik 4. variant tekstist (kus on sees muudatused vastavalt ettepanekutele, mis tulid siitkaudu, telefonitsi või suuliselt kuni 25.01. Kiri on üle antud 26.01.):

Hr. Tiit Põld
Torgu Vallavanem


MÄRGUKIRI
Sõrves, 26. jaanuaril 2010.

Käesolev märgukiri on kokkuvõte paljude meie valla elanike ja suvesõrulaste poolt viimastel aegadel tõstatatud kohalikest probleemidest, küsimustest ja ettepanekutest, mis on seotud meie koduvalla igapäevase elukorraldusega. Kuna Teie olete ametis alles 04. jaanuarist, ei ole Teil ilmselt olnud veel aega end kõigi Torgu valla asjadega kurssi viia. Loodetavasti aitab see märgukiri värskelt töösse rakendunud uuel täitevvõimul paremini orienteeruda kiireid lahendusi vajavates kohalikes valuküsimustes ning kergendab pikemate tegevusplaanide kavandamist.

Kriisiolukordadest:
Seoses 17. detsembrist alanud ja normaalse elukorralduse segi löönud lumerohkusega on rahvas kõige teravamalt tõstatanud küsimuse erakorraliste olukordade lahendamisest vallas, sealhulgas muidugi eriti lumekoristamisest. Kõige kiiremas korras lahendamist vajavana on seda rõhutanud Maanteeküla, Karuste, Laadla, Läbara ja Mõisaküla külade inimesed, kuigi suuri probleeme tekkis kõigil. Eriti seoses koolilaste ja linnas tööl käivate inimeste autobussipeatustesse pääsemisega. Loomulikult annavad inimesed endile aru, et igale poole korraga ei saa tehnika jõuda, kuid suurimat rahulolematust ja muret tekitab teadmatus. Rahvas soovib, et vallas oleks selles osas üheselt paika pandud ning kõigile avalikult teatavaks tehtud vähemalt järgmised asjad:
• millises tähtsusjärjekorras käib vallateede sõidukitele läbitavaks muutmine;
• millisel telefonil saab analoogilistes kriisiolukordades vallalt ööpäevaringselt küsida täpset infot olukorra kohta ja edastada omad edasilükkamatud mured;
• kuidas on vallas reguleeritud abi erateede läbitavaks muutmiseks;
• millised on valla poolt erateede puhastamiseks kehtestatud hinnatariifid;
• kes, millise tehnikaga ja millistel alustel tegelevad meie vallas lumekoristusega;
• kuidas käituda inimeste või koduloomade elule ja tervisele ohtlikes olukordades, kuni päästeameti liiklusvahendite ligipääsu võimalus on kahtluse all.
Loomulikult vajab vald sellisteks puhkudeks endale koostatud ja avalikustatud tegevuskava. Samuti juhendeid, et inimestele oleks selge, mida nad peavad tegema ja millega võivad arvestada. Seda kõigi kriitiliste olukordade puhul, olgu siis tegemist äärmuslike ilmastikuoludega, ulatuslike tehnovõrkude häiretega või muude õnnetustega. Loodetavasti sai vald vastavate küsimuste lahendamiseks abi 14. jaanuaril maakonna omavalitsusjuhtide kriisireguleerimise seminarilt. Teadaolevalt soovib riik nüüd jätta Päästekeskuse taolises kriisireguleerimises vaid nõuandvaks organiks. Üksikisikuil pole seega taolistel puhkudel enam lootust Päästekeskusest abi saada, kuigi sealt soovitati valla kriisikomisjoni poole pöördumist ka varem. Seepärast tahetakse teada, kas vallavalitsus kavatseb ise või koos naaberomavalitsustega kriisikomisjoni moodustada ja mis järeldub sellest inimeste jaoks. Samuti loodetakse, et vastavate tegevuskavade koostamisel arvestatakse inimeste elulisi vajadusi, konsulteerides eelnevalt rahvaga - näiteks vähemalt külavanemate koosoleku tasemel. Tähelepanu on juhitud võimalusele kohalike töötute kaasamiseks hädaabitöödel ja vabatahtlike koolitamiseks esmaabi kohapealse andmise võimaldamiseks keerulistes oludes.

Autobussiliiklusest:
Kaua on juttu olnud sellest, et koolilastele, linnas tööl käivatele inimestele ja poodi külastada soovivaile vanureile oleks väga suureks abiks väike muudatus autobussiliinide marśruudis. Nimelt läbivad bussiliinid vahemaa Jämaja ja Iide vahel praegu mööda riigimaanteed Vana-Torgu kaudu, kus asustus on pea olematu. Samas peavad kõik - kaasa arvatud bussiliiklust enim kasutavad Laadla küla lapsed - läbima iga ilmaga pika jalgsimatka bussile või koju jõudmiseks. Inimeste olukord ja liini tasuvus paraneks, kui buss teeks Iide ja Jämaja vahel kõrvalepõike Laadla – Türju – Ohessaare külade kaudu. Sellel teemal on inimesed omal algatusel ka maakonnas rääkimas käinud. Asjaolus, et siis peaks liin ca 2,5 km ulatuses kulgema vallateedel, ei nähtud sisulist takistust. Vaja oleks aga vastavat vallapoolset initsiatiivi, kokkuleppeid ja vastava vallatee lõigu korrashoiu põhimõtete kooskõlastamist maakonnaga. Kiiresti oleks korraldatav ka inimestelt liini muutmiseks toetusallkirjade kogumine, millele võimalikule vajadusele maavalitsuses varem vihjatud on.

Kohalikust infolevist:
Valla elektroonilisele kodulehele sattunule võib jääda mulje, et vallas on elutegevus välja surnud. Seal ei kajastu isegi kohaliku kiriku teated, rääkimata valla kohta käivatest uudistest või kohalike kultuurisündmuste kalendrist. Samuti on inimestel seni krooniliselt puudu infost omavalitsuse tegevuse ja õigusaktide kohta. Loodame väga, et senine praktika nüüd muutub ning omavalitsuse õigusaktid koos nende eelnõudega saavad alates 2010 aasta algusest vormistatud, menetletud ja avalikustatud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning valla põhimäärusele. Selles osas on siiani muuhulgas eriti silmatorkavalt eiratud Torgu valla põhimääruse §36 lg-d(2); (3); (4) ja (6) , KOKS §7 lg(4) ning Avaliku teabe seaduse §12 lg(5).
Analoogilised on probleemid olnud vallalehega, kus on antud nii ülilühidalt esitatud formaalne statistika valla õigusaktidest, et nende sisu jääb lugejale arusaamatuks. Lisaks ilmuvad lehes pikad tagasivaated valla ajaloole. Loomulikult on ajaloo tundmine väga tähtis, kuid nii ei tohiks täita kogu lehemahtu. Inimesed soovivad, et lehes leiaks pikemalt kajastamist valla tänapäevasündmused ja ilmuks sisulist infot omavalitsuse tegemistest ning plaanidest. Loodetavasti hakkavad nüüd vallalehe osas samuti puhuma uued tuuled. Veel vajab vallas kiiret lahendamist probleem internetileviga, millele praegune Elioni süsteem reaalseid tehnilisi lahendusi pakkuda ei suuda.

Elu võimalikusest Sõrves:
Viimasel ajal ei ole omavalitsus pööranud mingit tähelepanu asjaolule, et inimestele, kes igapäevaselt Kuressaare vahet ei liigu ja alaliselt Torgu vallas elavad ning töötavad, on elulise tähtsusega Laadla kaupluse tegevuse jätkumine. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et kui tegutsev poodnik avaldas soovi kaupluse sulgemiseks selle majandusliku tasumatuse tõttu, pooldas 200 inimest kirjalikult seisukohta, et Laadla kaupluse kaotamine on lubamatu, kuna mõjuks hävitavalt siinse elu säilimise võimalustele. Lisaks on see koht kujunenud kohalike traditsiooniliste kultuuriürituste läbiviimise paigaks. Vaatamata eelmise vallavalitsuse poolt antud avalikele lubadustele kaupluse tegevuse jätkumist materiaalselt toetada, ei ole seda tehtud.
Koolide ja kaupluste majanduslikel põhjustel kadumine maapiirkondadest on muidugi kogu Eesti probleem. Siiski oleks kaupluse kadumisel siinse rahva jaoks eriti rängad majanduslikud tagajärjed, tulenevalt meie geograafilisest asendist. See tähendaks Torgu valla elanikele toidu ostmiseks – olenevalt asukohast – 30 kuni 80 km pikkust edasi-tagasi reisi lähima kaupluse juurde! Moraalsest ja kultuurilisest tagasilöögist rääkimata. Seepärast on Laadla kauplusel Torgu valla elus vaieldamatult oluline sotsiaalne tähtsus ja selle säilimisele kaasa aitamine tuleb kindlasti lugeda avaliku huvi valdkonda kuuluvaks küsimuseks. Arvamust avaldanud peavad valla omavalitsusele asjakohaseks kaupluse majandustegevuse asetamist võrdsetesse konkurentsitingimustesse kõigi teiste maakauplustega. Nimelt on Laadla üks väheseid poode, kuhu kaupade tarnijad suure vahemaa tõttu keelduvad kaupasid tasuta kohale tooma – nii, nagu kõigisse teistesse maakauplustesse. Muude maakaupluste konkurentsieelise kaotamine tähendaks Laadla kaupluse puhul seega kaubaveokulude igakuist kompenseerimist vallapoolse toetusena.

Koostööst tegevuste planeerimisel:
Muidugi on silmatorkav, et teistes omavalitsustes on valla eluks olulise ettevõtluse toetamist peetud enesestmõistetavaks. Torgu vallas ei ole aga viimastel aegadel kohalike ettevõtjate ja mittetulundusühingute plaanide, arvamuste, probleemide või ettepanekute vastu huvi tuntud. Arvestades, et rahva ja valla eluolu sõltub tulude kasvust, mitte ainult kulude kokkuhoiust ja teades, et sissetuleku allikaks saab olla vaid ettevõtlus, siis näib senine ükskõiksus ebanormaalne. Raske on kujutleda valla tuleviku planeerimist või näiteks adekvaatse arengukava koostamist, kui sellest on jäetud kõrvale kohalik rahvas. Pole kindlasti võimalik arvestada kõigi elanike huvidega, kui ettevõtjad, külade esindajad/külavanemad, pensionäride kogud, kohalikud noored, suvesõrulased või mõned muud huvigrupid selles protsessis ei osale. Loodetavasti hakkavad selles osas uue vallavõimu tulekuga toimuma muutused ja korraldatakse algatuseks näiteks ümarlaua stiilis kohtumine vallavanema ning kohalike ettevõtete ja MTÜ-de esindajate osalusel. Palju kohaliku elu parendamise ideid on kogunenud siinsete mõttetalgude käigus.

Maaomanikud on tähelepanu juhtinud sellele, et valla piires ühtlustamist ja kokku leppimist vajaks kord, kuidas käib vaatamisväärsustele osutamine ja neile ligipääsemine. Suur osa looduslikke, kultuuriloolisi ja arheoloogilisi vaatamisväärsusi asuvad eramaadel. Või siis tuleb nendeni jõudmiseks turistidel läbida eramaid või parkida sinna autod. See vajaks jällegi vastavate maaomanike kokku võtmist ning ühtse süsteemi sisse viimist vallas, et oleks vähem arusaamatusi. Turiste tuleks muidugi efektiivsemalt püüda ja anda neile võimalus oma raha Torgu valla piiridesse „maha jätta“. Praegu kipub enamus peatusteta tuhisema Kuressaarest Säärele ja tagasi. Huvitavat vaatamist on aga vallas veel väga palju ja kohtadel kaasnev võimalus suveniiride müügi või toitlustamise korraldamiseks oleks inimestele ning vallale võimalus oluliseks lisasissetulekuks.

Valla varasema tegevvõimu ajal kippus välja kujunema kahetsusväärne olukord, kus tõstatatud probleemide tähelepanuta jätmisel leidsid inimesed pahatihti ainsa väljapääsu pöördumises muude instantside või ajakirjanduse poole. See on kindlasti üldist muljet meie koduvallast halvendanud, mida tegelikult keegi ei sooviks. Loodame, et uue tegevõimu ajal muutub nii infolevi kui rahvaga suhtlemine vallas paremuse poole. Soovime Teile edu töös valla ühishuvide eest.

Tere

Mulle meenub veel üks teema mis sel sügisel on ennast meelde tuletanud.
See on esmaabi küsimus. Probleem on selles, et mis teha kui juhtub mingi õnnetus, mis vajaks kiiret abi, aga päästeteenistuse abi jõuab heal juhul 45 minutiga, see on liiga pikk aeg. On olnud jutuks, et peaks võib-olla tegema esmaabi koolitust(mingit veidi põhjalikumat kui autojuhilubade saamiseks kunagi ammu kõik on saanud). Ehk peaks vallas olema kohalik abitelefon(või midagi sellist)


Teine teema, mis tundub olevat unustuses on noorte olemasolu vallas. Äkki peaks neil olema ka kodukohas rohkem võimalusi kooskäimiseks, ühistegevuseks(kasvõi pidude korraldamiseks) Muidugi suudavad nad leida rakendust mujal, käia koos üksteise kodudes ja üritusi teha kaugemal, aga nii võib jääda seotus kodukohaga nõrgemaks ja kasvada arusaam, et mujal on parem.

Mari

Mari esmaabikoolitus on väga hea mõte. Tean inimest, kes valdab teemat ning vahendeid ja on õigusega seda teistelegi õpetada. Selgitame välja osalema huvitatute arvu. Koolitus peaks olema osalejatele tasuta ja vähemalt 16-tunnine, siis on tulijaid ja sellest abi ka ettevõtjatel, kellele on töötervishoiuseadusega pandud kohustus üks selline töötaja igas vahetuses välja õpetada. Selliseid koolitusi teeb ka Punane Rist, aga need on reeglina tasulised ja nad ei taha väga oma ruumidest välja minna - neist võib ka aru saada, sest see on ebamugav - kõik need nukud jms. Osalejaid peaks kokku saama vähemalt 15, siis saaks koolitusele juba projektirahasid peale. Mina olen ise üks osalejatest ja projektikirjutamise võtan ka enda peale ja otsin välja ka selle, kellele seda esitada. Kui koolitatud inimesed on olemas, saame edasi mõelda teenistuse rajamise peale ja siis võiks küll vald juba toetada.

Unustasin enne lisada, et vähemalt minu puhul peaks see esmaabikoolitus toimuma laupäeval-pühapäeval.
Täna (25.01) nii palju targem, et ka koolitajad, kellega olen rääkinud, eelistavad nädalavahetust, sest äripäevadel neil muu töö.

Minul tekkisid seda kirja lugedes hoopis selline mõtted:

Jah, vallavanem peab loomulikult teadma, mis on Sõrve inimeste probleemid ja ettepanekud seoses igapäevase elukorraldusega, kuid kas selline teavitusvorm on kõige otstarbekam?

Valla volikogu moodustas neli erinevat komisjoni, kahes neis on liikmeks ka vallavanem. Komisjonid ongi selleks ju kokkupandud, et tegeletakse teemaga ning tehakse siis juba vastava sisulised ettepanekud edasiseks tegutsemiseks.

Näiteks: Sotsiaal- ja kultuurivaldkonna komisjoni tuleb kokku sel laupäeval. See on ideaalne koht, kus probleemidena välja tuua esmaabi ja noorte kooskäimise koha puudumise teemad. Samas, kui komisjon saab kokku, paneb prioriteedid kirja, lisab sinna ka lahendusettepanekud, siis võiks kutsuda vallavanema hoopis komisjoni koosolekule, et anda talle ülevaade probleemidest antud valdkonnas ja tutvustada talle meiepoolseid võimalikke lahendusi. Juhul, kui vallavanem juba ei kuulu komisjoni koosseisu.

Arengu- ja planeerimiskomisjonis, kuhu kuulub nii Kaupo kui vallavanem, peaks tõstatama kriisiolukorda puudutavad teemad. Samuti on selle komisjoni üheks tegevusvaldkonnaks ka valla avalike suhete ja välissuhtluse arendamise küsimused, kuhu alla saab liigitada infoleviku probleemid ja võimalikud lahendused.

Kui minu esimene idee tundub liiga utoopiline, siis teine võimalik lahendus on võtta punt inimesi kokku ning minna vallavanemaga kohtuma.
Seepärast ei olegi minumeelest see kiri otstarbekas sellepärast, et see jääb kaugeks - ei teki otsest disskussiooni, kuna puudub vahetul suhtlemisel tekkiv kokkupuutepunkt.

Sellised on minu mõtted, võtke või jätke

Tervitustega,
Mall

Mall, Sa oled vahva!
Ja Kaupole pigem nagu foorumi mõttes: Kas ikka "uudised" on selliste teematõstatuste koht? Ma pideva foorumijälgijana arvasin uusi kassipoegi leida. Aga tegelikult pole see oluline.

Kindlasti saavad inimesed komisjonides palju ära teha. Siiski on vallavanem sunnitud vedama valla arengukava koostamist, samuti koostama eelnõusid volikogule, mis siis kas läbivad või ei läbi menetlemist komisjonides. Seepärast sõltub vallavanemast eriti palju ja on oluline, et info temani jõuaks. Eriti hea oleks muidugi, kui vallavanem saaks mahti kokku kutsuda nö "ümarlaudu" ühe või teise teemaga seotud inimestega kohtumiseks. Päris ukraina veetśe stiilis üldrahvalikest kärajatest poleks kardetavasti liiga palju tolku.
Mis rubriiki puutub, siis vist oleks võinud see teema mujal olla küll
Teksti sai täna muudetud viimaste ettepanekute järgi.

Kaupo Vipp kirjutas:

Kindlasti saavad inimesed komisjonides palju ära teha. Siiski on vallavanem sunnitud vedama valla arengukava koostamist, samuti koostama eelnõusid volikogule, mis siis kas läbivad või ei läbi menetlemist komisjonides. Seepärast sõltub vallavanemast eriti palju ja on oluline, et info temani jõuaks. Eriti hea oleks muidugi, kui vallavanem saaks mahti kokku kutsuda nö "ümarlaudu" ühe või teise teemaga seotud inimestega kohtumiseks. Päris ukraina veetśe stiilis üldrahvalikest kärajatest poleks kardetavasti liiga palju tolku.
Mis rubriiki puutub, siis vist oleks võinud see teema mujal olla küll
Teksti sai täna muudetud viimaste ettepanekute järgi.

Kaupo,

muudatuste paremaks arusaamiseks ja aja efektiivsemaks kasutamiseks, võiksid kirja sisseviidavad muudatused teha esialgu teises fontis. Siis on asjast parem ülevaade.

Parimat,
Mall

Tere


Miks ei ole märgukirja saadetud vallavanemale? Selline tegevus oleks olnud elementaarne ja viisakas.



Elika

Paneme kirja kõigepealt kokku nii, et kõik saaksid lisada asjad mis nende jaoks olulised on. Nii on asjast rohkem kasu kõigile.

P.S. Väga hea uudis - just tuli teade järgmise volikogu päevakorrast, kus on uue vallavanema ja vallavalitsuse poolt välja pakutud eelnõu arengukava uuendamiseks. Seejuures on ära märgitud vajadus kava koostamisel inimeste arvamuste ja ettepanekutega arvestamiseks. Nii et võib tõepoolest loota asjade paranemisele vallas!

Kas võiks kirjale lisade ja paranduste tegemise lõpptähtajaks olla esmaspäev?

Tere,

ma arvan, et mõtete kirja panek ja kirjalik esitlus enne otseseid kohtumisi on päris hea ettevalmistus ja võimalus asju veelkord läbi mõelda siis on kohtumisel lihtsam ja kiirem konkreetsete tulemusteni jõuda.

Optimistliku mõttelendu ja rõõmsat meelt
Mari

Nüüd on ülal viimane variant kirjast, sellisel kujul, nagu sai üle antud 26.01.

Tõstsin teema ümber.

Edastan vallavanema vastuse märgukirjale.

Elika


Tere Torgu Kuningriik 27.jaanuar 2010.a.

Vastus Märgukirjale.

Foorumist prinditi mulle märgukirja variant välja 21.01.2010.a. Allolev vastus ongi sellele märgukirjale. Tumedama trükiga on kirjas ekslikud väited. 26.01.2010.a. esitas härra Kaupo Vipp mõnevõrra muudetud märgukirja- selle vastust koostan praegu ja saadan siis kui valmis saan.
Erapooletult suhtudes on tore, et vallas on opositsioon kes kritiseerib vallavalitsust, tõstatab probleeme ja teeb ettepanekuid. Tegelikult on meile kõigile selge, et konstruktiivne kriitika vallavalitsuse aadressil tuleb kogu vallale kasuks, kuna vallavalitsusel on mõistlik kriitilised märkused arvesse võtta ja vastavalt ettepanekutele tööd muuta või parandada. Loodetavasti kriitiline aktiivsus jätkub pidevalt kuni järgmiste valimisteni ja edasi ka.

Kriisiolukordadest.
01.01.2010.a. muutus praktiliselt kogu päästekorraldusega seotud seadusandlus.
Saaremaa puhul on oluline Lääne-Eesti Päästekeskuse põhimäärus (jõustus 01.01.2010.a.). § 6 Päästekeskuse ülesanded lg 8¹ moodustab regionaalse kriisikomisjoni (asukohaga Pärnu!) ja korraldab selle tegevust ning kooskõlastab tema tegevuspiirkonnas moodustatud kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide põhimääruse eelnõu ja koosseisu.
Lg 9 nõustab kohalikke omavalitsusi ja teisi asutusi kriisireguleerimisalastes küsimustes.
§ 12 Päästekeskuse struktuuriüksuste põhiülesanded.lg 3 Kriisireguleerimisbüroo; punkt 3 kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse eelnõu ja koosseisu kooskõlastamine. Lg 11 Planeerimisbüroo punkt 2 päästetöödealaste tegevuskavade ja juhendite koostamine ning päästetööde kvaliteedi analüüsimine. See on siis lühidalt seadusandluse taust. Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe info on järgmine. Kõik on muutumas ja ühelgi vabariigi omavalitsusel ei ole veel olemas KOV kriisikomisjonide põhimäärust. Tallinnal on ainukesena kriisidele reageerimise plaan- aga see olevat ametkondlikuks kasutamiseks. Valla puhul on tähtsad kriisikomisjon ( Torgus 2006.a. olemas, aga tuleb muuta) ja veel tähtsam plaan. ( Praegu on peamajas koostamisel näidisplaanid KOV-idele, aga veel pole neid olemas). Senikaua kuni pole, tuleb arvestada sellega, et meil on Peeter Aadussoo käsutuses töökorras tuletõrjeauto.
Vallavalitsusel on olemas telefonid, kelle käest on võimalik kõige lähemalt erinevate masinate (traktorid, kraanad, autod, kopad jne.) abi kutsuda. (Sügavaim probleem kogu vabariigi, aga ka valdade osas on küsimus, kes ja kuidas maksab masinate eest- see on absoluutselt lahendamata ja keegi ei riskeeri vastust öelda). Elanikele soovitaks lihtsaid asju. Hoida mobiiliakud laetuna, varuda paras ports küünlaid ja joogivett, mingi toidutagavara võiks ka kodus olla.
Telefonid milledele edastada oma probleemid on volikogu esimehe ja vallavanema numbrid. Kui vabariigi poolne korraldus jõuab niikaugele, et need näidised alla tulevad, siis saab vastavalt nendele ka edasi toimetada.
Lumelükkamise järjekordade plaanid on koostamisel ja need jõuavad ka valla kodulehele. Üldreegel on see, mida vanemad olijad ka teavad- traktoristid alustavad lükkamist oma kodust ja lähevad kõige loogilisemat ( et tühje sõite oleks võimalikult vähe) teed edasi.
Vallas on 1) riigile kuuluvad teed- talihooldust teeb riik.
2) kohalikud teed- lund lükkab ja remondib vald (tellib töö FIE-delt või muudelt organisatsioonidelt)
3) avaliku lepinguga kaetud erateed ( see on selline leping, et maaomank kohustub temale kuuluval maal kulgeva tee jätma avalikku kasutusse ja vald kohustub tegema talihooldust ja remonti)
4) erateed (neil pole avaliku kasutamise lepingut)- vald tegelikult ei vastuta neil teedel lumelükkamise eest. Maa- ja sellel kulgeva tee omanik tellib ise lumelükkamise- tellda võib kõigi käest.
Vallas on allkirjastatud lepingud FIE –dega- mõeldud on kohalike teede ja avaliku kasutuse lepinguga kaetud teede näiteks lumelükkamist- Peeter Aadussoo- 350kr/tund.
Valdur Rand- 350kr/tund. Leping on ka Mõntu Külmhoonega- tegemist võimsama traktoriga ja hind on 450kr/tund. Erateede lumelükkamist ei saa vald reguleerida, kuna pole töö tellija. Tellija on ikka maaomanik ja kujutan ette, et see käib kokkuleppel. Vallal pole võimalik ka panna kedagi eraomandis oleval maal tehtavat kontrollima lumelükkamisest rääkides.

Infolevist. Siiani olid kodulehel loetavad vallavalitsuse otsused ja korraldused. Lisaks tulevad kodulehele ka vallavalitsuse istungite protokollid ja kõik volikogu otsuste, määruste eelnõud lisaks otsustele ja määrustele, mis ka siiamaani nähtavad. Kuna volikogu eelnõude juurde kuuluvad ka seletuskirjad, siis ka need saavad nähtavale.
Kirikuteated ja kultuurisündmused saavad ka kajastatud.
Vallalehte üritame ka vallavalitsuse poolt loetavamaks teha, aga palume ka Torgu Kuningriigi foorumi osaliste ja kõigi teiste artikleid ja arvamusi. Ajaloo tutvustamise olulisusest saame reeglina aru alles siis kui vastav tegevus mingil põhjusel lõpeb, nii et ajaloo kajastamist ei ole võimalik alahinnata.

Probleem internetileviga. Elioni kiudoptiline kaabel on praeguseks toodud ainult Salmele ja mitte kaugemale. Kaugemale ei pandud seda vaid põhjusel, et prognoositi väikest kasutajate hulka meie vallas. Olen vestelnud Leo Filippoviga maavalitsusest, sealt sain head nõu kuidas probleemi lahendamisega edasi minna. Lubada ei julge veel midagi.

Bussiliinidest. Vallavalitsuse istungil 21.01.2010.a. oli päevakorras Laadla külast läbiminev bussiliin Türju- Ohessaare kaudu. Vallavalitsus jõudis sellel istungil järeldusele, et liini muutmine on problemaatiline järgmistel põhjustel: 1. Nimetatud tee ei ole riigi tee ja teedevalitsus sellel teel talihooldusega ei tegele.
2. Tee on kitsas ja põldudevahelise osaga, mis on tuulega täistuisanud (vastutulevad autod teineteisest küll mõõduda ei saa) 3. Vallavalitsus asus väga kahtlevale seisukohale valla võimekuses (nii tehnilises kui rahalises) seda teed talveperioodil bussifirma nõuetele vastavas korras hoidmisele.
Teine ettepanek oli seoses reede õhtul Kuressaarest tuleva bussiga. Soovitakse, et selle asemel võiks buss tulla laupäeva hommikul, kuna paljudel lõpeb töö linnas hilja ja ei jõua bussile. Siis jääb nädalavahetus liiga lühikeseks. Selle probleemiga praegu tegeleme.

Laadla kauplusest. Kahtlemata on tegutsev kauplus väga oluline kohalikele inimestele aastaringselt, suvesõrulastele ja liikuvale rahvale valdavalt suvel. Kui kakssada toetusallkirja andjat pidevalt poes käiks poleks ju probleemi, kahjuks ei käi.. Väide, et kõigis teistes omavalitsustes peetakse taoliste ettevõtete toetamist enesestmõistetavaks on väga õige, küsimus ikka selles, millisel omavalitsusel on selleks rahalisi vahendeid. Kohalikku kaubandust ei toeta Muhu vald, Pöide vald, Orissaare vald, Leisi vald, Kärla vald, Pihtla vald, Lümanda vald, Kaarma vald, Laimjala vald, Valjala vald . Tegelikult toetatakse kauplust valla eelarvest ainult Kihelkonnal kauplusautot 2000.- krooniga kuus, Mustjalas kauplusautot 1000 krooniga kuus ja Salmel ei võeta kaupluse eest
rendiraha. Ruhnu kohta ei ole infot, aga keegi teistest Saaremaa omavalitsustest ei toeta kaubandust. Kaupo Vipi lause: „ Muidugi on kahetsusväärselt silmatorkav , et kõigis teistes omavalitsustes on analoogilise ettevõtluse toetamist peetud enesestmõistetavaks“ on väga eksitav. Ei saa jätta lisamata, et valla sotsiaaltöötaja viib igal neljapäeval osa valla külade elanikke Laadla poodi ja igal reedel teise osa elanikud, seda loomulikult ilma rahata, seda võiks ka hea fantaasia korral lugeda poe toetamiseks. .
Kuna tegemist on rahalise väljaminekuga, siis on see volikogu küsimus, kes kaaludes eelarve võimalusi võtab vastu otsuse .
Kujutage ette olukorda, kui vallavalitsus hakkaks igakuiselt teatud summa ulatuses Laadla kauplusele transporditoetust maksma ja ütleks, et Torgu Kuningriigi foorum soovis või käskis nii. Mis teeks siis eelarvekomisjon ja mida ütleks volikogu.
Kaupo Vipp’i väide: „Ainuke ettevõte, kellele on märkimisväärseid toetusi ja soodustusi tehtud on Mõntu sadam.“on eksitav. Vald ei ole kunagi teinud soodustusi, ega kõige vähemalgi määral toetanud Mõntu sadamat, rääkimata märkimisväärsetest toetustest, Mõntu sadamale.

Ei oska kommenteerida kas ja kui palju on viimastel aegadel Torgu kohalike ettevõtjate ja mittetulundusühingute plaanide, arvamuste, probleemide või ettepanekute vastu huvi tuntud. Seoses arengukava muutmise ja täiendamisega avaneb võimalus kõigiga vestelda ja ettepanekud ära kuulata. Märkusena- Teil on ekslik arusaam arengukava koostamisest. Mitte kedagi ei ole kõrvale jäetud ja ei jäeta ka. Loodetavast juba volikogu istungil hakkab selguma ajakava- kuidas ja millal arengukavaga ja kõige muu selgitamist vajavaga edasi minnakse. Arengukava muutmisesse ja täpsustamisse kaasatakse maksimaalselt kohalikke elanikke ja suvesõrulasi ja teadaolevaid välisriikide kodanikest maaomanikke.

Isiklikult ei näe selles midagi taunimisväärset kui valla elanikud põõrduvad oma probleemidega ajakirjanduse või muude instantside poole. Elame õigusriigis ja kõikjale pöördumine on elementaarne inimõigus. Muidugi oleks hea, kui elanikel on õigustatud ootus- minu selle probleemi lahendamiseks on vallavalitsus just õige koht- ja siis ka valla poole põõrdutakse.

Mul ei ole põhjust ei eelmistesse vallavanematesse, vallavalitsustesse ega vallavalitsuse töötajatesse halvasti suhtuda. Ühes olen kindel- mitte keegi neist ei soovinud Torgu vallale halba. Täpselt sama arvan ka kõigi volikogude kohta.
Vald on haldussuutlik- tehtud on eluks väga vajalikud rannaala osaüldplaneering ja sisemaa üldplaneering. Nendega ei ole hakkama saanud tunduvalt jõukamad vallad Kaarma, Valjala, Mustjala, Pihtla jne. Olemas on, aga kiirelt muutuva seadusandluse või erinevate Euroopa abiprogrammide rahastuste avanemise tõttu vajavad täiendamist ehitusmäärus ja arengukava. Üle tulevad vaadata ka teised valla elu reguleerivad õigusaktid.
Baas tegutsemiseks on hea- maaomand on suures osas registreeritud, valla õigusaktid mis reguleerivad tegutsemist valla territooriumil lisaks seadusandlusele on olemas. Vallavolikogu ja vallavalitsus on teovõimelised.

Kriitika on põhiliselt suunatud sellele, et vald ei toeta MTÜ-sid ja ettevõtlust.
Rõõmustav uudis on näiteks Kaavi kalakasvatus- võibolla ta ei tulnud selle pealegi, et vallast toetust küsida.


Lugupidamisega
Tiit Põld
vallavanem

Kui valla toetus ettevõtlusele näeks välja nii, et vallavalitsuse toimumise päeval saaksin kasutada vallamajas tasuta ühte lauanurka, kahte tooli - ühte endale ja teist kliendile- ja internetti, olen valmis sellel päeval mõne tunni jooksul tasuta nõu andma oma kompetentsi piires. Kohale sõidan siis niikuinii ja pea on mul kaasas, võtan siis läpaka ka.

Just! Küsimus ei ole reeglina rahas.

Inimeste jutu järgi siinsed OÜ-d, MTÜ-d või FIE-d ei arvagi, et vallapoolne toetus nende tegevusele saaks olla materiaalne/ rahaline. Kõigile on selge, et vallal ei saa olla selleks vahendeid. Eelkõige loodetakse vallalt paindlikumat suhtumist tegevuskeskkonna loomisel. Tihtipeale tähendab see valla vastutulekut mingite formularide nõuete täitmiseks või valla toetust bürokraatliku asjaajamise läbiviimisel. Ka nõuannete saamist seadusandluse ja projektimajanduse osas on nimetatud tähtsaks.

Ainult kauplus vajab materiaalset tuge, et säiliks elu võimalikus vallas.

OK! Mina olen nõus seda tegema, kui keegi arvab sellest endale abi olema. Hästi ma ei taipa küll, miks ma pean sellepärast vallamajas istuma, sest kõik, kes mind vajanud on, on seni mu üles leidnud. Ja mõnda olen ma ise otsinud. Aga kui see vallamajas istumine annab ettevõtluskeskkonnale inimeste meelest miskit juurde, siis on see igatahes ok, ja tekitame selle võimaluse.
Aga nende taotluste koha pealt pean küll ütlema, et eriti eurorahade puhul on tähenärimine ikka totaalne. Ja reegel on absoluutselt selline, et kui tahad miskit saada, siis tantsid seda tantsu, mis muusikat mängitakse. Ma ei tea, mille osas peaks vallaametnikud rohkem vastu tulema, aga nemadki peavad kogu riikliku bürokraatiaga arvestama.
Jonele ma soovitaks oma leivapäevale kultuuriministeeriumi pärandkultuuri toetavast programmist raha küsida. Jaanipäeva sealt ilmselt ei toetataks, aga see leivapäev on tõesti asi omaette.

Uued omavalitsusjuhid
Autor: Heli Salong
Esmaspäev, 01. veebruar 2010.

Torgu vallavanem Tiit Põld Sündinud: 2. juunil 1950 Muhu saarel. Lõpetanud: Orissaare keskkooli, EPA hüdrotehnika insenerina. Töötanud: Orissaare kolhoosis melioraatorina, Saare Dolomiidis Koguva karjääri juhatajana, Orissaare vallavalitsuses maareformi ja planeeringute peaspetsialistina. Perekonnaseis: lahutatud, kolm tütart. Parteitu. Konkursi võitnud vallavanem.

Lubasite, et jaanuari keskpaigaks olete valla eluga enam vähem kurssi saanud, kas olete?

Vallavalitsuse tööga jah, vallaga läheb palju aega.

Miks te ei oleks võinud viimased aastad enne pensionile minekut rahulikult Orissaare vallas nõunikuna edasi töötada?

Huvi korral võiks sealt ka küsida. Pidasin enesestmõistetavaks, et see, kes alustas, paneb ka lõpuni kokku maareformi puzzle. Minekuks või tulekuks on reeglina palju põhjuseid. Minul umbes sada. Eesti kõige päikselisemas paigas, Torgus, on huvitavam. Kahurid vasakult, kahurid paremalt, pinss on viimane asi, mis pähe võiks tulla. Ajalugu ja loodus on vapustavad. Opositsioon on aktiivne. Kultuurielu ja ürituste korraldamist veab väga tegus kohalike ja suvesõrulaste seltskond. Uue aastani on kavad koostamisel. Planeeritud on rahvast kaasahaaravaid ja kogu maakonna ulatuses märkimisväärseid üritusi. Tähelepanuväärne, et kõik toimub ühiskondlikus korras.

Kas teid ei hirmutanud teadmine, et Mihkel Undresti kõrval ei pea ükski vallavanem kaua vastu?

Ei hirmutanud, see on müüt. Demokraatlik masinavärk on teoorias iseenesest lihtne - rahvas valib volikogu, volikogu omakorda volikogu esimehe. Vallavanem koos vallavalitsusega palgatakse volikogu otsuseid ellu viima. Volikogu esimees Mihkel Undrest on küll viimane mees, kes sellesse masinasse liiva loobiks. Kui keegi läheb või tuleb, siis ikka paljudel kaalutud põhjustel.

Kus te Torgus elate?

Iide külas.

Kui palju leiab kasutamist Torgu endine koolimaja?

Vähe. Kui mitte aastaringi, siis vähemalt mittekütteperioodil see muutub. Vajalikud investeeringud aastaringseks kasutuseks ületavad valla võimalused.

Kas Alver Sagur tunneb jätkuvat huvi Stebeli patarei vastu?

Huvi on olnud, aga soikunud. Saguri senised tulemused sunnivad teda kõrgelt hindama ja loodan ta arvamuse, see on siis ühe väga hinnalise ekspertarvamuse, ka teada saada.

Millised sadamakohad ja puhkekülad näeb ette valla rannaalade üldplaneering?

Valla omandisse on planeeritud Kargi, Läbara, Penumetsa rannalautrimaad, Kaavi küla Jahimaja maaüksuse paadisadam. Olulised on veel Sääre tipupiirkonna, Sääre küla teederisti, Läbara küla, Ohessaare ja Jämaja külade administratiivpiirile jääv, Türju, Kaavi sadama puhke- ja virgestusmaad. Tuntud ja teada on suur Mõntu sadam ja Kaunispe sadam, mis on väiksem.

Miks valla kodulehel pole värskemaid uudiseid?

On ja tuleb veel.

Mis liiki põllumajandusega vallas tegeletakse?

Meil on õhukesed, kivised, põuakartlikud mullad ja suurtootmiseks vähe sobivaid põllupindu. Lüpsikarja ei kasvatata, tegeletakse lihaveistega. Kunagi pole olnud, et kuidagi pole olnud, kuidagi on ikka olnud. Müts maha, kes jäänud on ja edasi teevad.