Ivar tegi mõni aeg tagasi ettepaneku, et võiks siin kirjutada oma igapäevastest toimetamistest. Praegu on olukord küll selline,et olete väga,väga vaprad olnud lumega võitlemisel. Oleks tore, kui keegi jagaks oma ekstreemseid kogemusi foorumi kaudu. See on ju ka tulevikus ajalugu, lastele-lastelastele lugemiseks.
Samas olid lapsed ise selles raskes olukorras mures, kuidas ja millal jõuame koolist koju.
Ka minu kolleegid olid väga mures teie elust-olust, lugedes Mati edastatud lugu meediale. Lisaks näitasin pilte, mida ta oli linnuvaatlejate kodukale riputanud. Mõistan teid, et hetkel olete kõik veel lume tõrjega hõivatud (ja ..ei viitsi, ei suuda, ei taha kirjutada), aga mida hiljemaks see kirjutamine jääb, kaovad emotsioonid ja ununevad detailsed raskused sihtkohta jõudmisel.