Torgu Kuningriik

Koht olemiseks.
 
PealehtCalendarKKKOtsiLiikmete nimekiriKasutajagrupidRegistreeriLogi sisse

Share | 
 

 Üleskutse

Go down 
AutorTeade
Lilleke19

avatar

Postituste arv : 42
Join date : 27/10/2009
Age : 58
Asukoht : Wabboja talu, Ohessaare

PostitaminePealkiri: Torgu endised Mõisad   Reede Nov 13, 2009 1:20 pm

Tere Sõrulased!


Mul oleks väike ettepanek, Elduri Seegel ja Mati Martinsonile võib-olla on teisigi teadjaid. Kas on infot, et äratada nn.ellu endised mõisad. Otsiks üles mõisa kohad, matmispaigad jm. teeks infotahvlid, voldikud jne.
Turismibüroodega koostööd tehes levitame infot Saksamaale, Holland, USA ja mujale. Võib-olla leiame huvilisi mõisnike suguvõsadest pärit sugulaste seas ja ka teisi mõisakultuuri vastu tundvaid huvilisi .

kui arvate, et asjal oleks jumet arutame koos foorumis Smile

Parimate tervitustega,
Mall
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Nurgik
Insener
avatar

Postituste arv : 18
Join date : 04/05/2009
Asukoht : Kuressaare-Sõrve

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Teis Nov 17, 2009 5:51 pm

Kindlasti oleks asjal potentsiaali, hetkel on väga kurb vaadata kuidas endise Sääre mõisa asukoht kasvab lihtsalt võssa. Tore, et keegi asja üle huvi näitab.

Kui kuidagi aidata saan, kas siis talgukorras või muul vajalikult viisil, ulatan kindlasti sellele ideele oma abikäe. Smile

Iseasi on see, et kellele need "päästetatavate" mõisate maad kuuluvad ja kas omanik (või vald) on üldse nõus seda ettevõtmist toetama..
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Lilleke19

avatar

Postituste arv : 42
Join date : 27/10/2009
Age : 58
Asukoht : Wabboja talu, Ohessaare

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Kolm Nov 18, 2009 12:40 pm

Sama mõte oli ka minul, kui teema püstitasin, et maad on läinud eraomandusse, mis on iseenesest tore.
Maaomanikule/ vallale/ elanikele oleks tulevikus ka tuluallikas ja mitte ainult mõisad vaid kõik tööd ja toimetamised ( käsitöö, toitlustus, majutus), mis otseselt või kaudselt sõltuksid turistide külastustest.

Kui nõus ollakse, teeks talgud vabatahtlikkuse alusel.
Ma ei kujuta küll ette kui kiiresti sellega saab toimetama hakata, aga soojade ilmade korral nagu praegu leiaks lihtsamini piirid, müürid jne. üles ( näiteks mina ise ei teagi kõiki mõisa kohti). Võiks võsa maha võtta , riisuda, trimmerda jne. ja puuke ka vist? ei ole Smile ...aga kuna jõulud on tulemas ja ka kooskõlastused vajalikud samuti ka talgust osavõtjate huvi ja abi ,lükkub tööde reaalne tegemine kindlasti edasi.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Mari



Postituste arv : 15
Join date : 05/10/2009

PostitaminePealkiri: vastuseks üleskutsele   Reede Nov 20, 2009 11:20 am

Väga hea mõte, aga kuidas asja reaalselt ellu viia veidi raskem.
Kui asjahuvilisi oleks rohkem siis koos oleks tegutsemine vist lihtsam.
Igatahes olen rõõmuga toetamas.

Mari
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Lilleke19

avatar

Postituste arv : 42
Join date : 27/10/2009
Age : 58
Asukoht : Wabboja talu, Ohessaare

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Reede Nov 20, 2009 11:55 am

Kas kellelgi on kogemusi projektide kirjutamisel? Mari saatis infolingi, võib-olla saaks ka rahalised vahendid abiks Smile
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Kaupo Vipp

avatar

Postituste arv : 181
Join date : 09/09/2009
Age : 56
Asukoht : Türju küla, Vabuaia tn. 1

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Reede Nov 20, 2009 12:03 pm

Epp peaks üsna proff olema projektinduse alal.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili http://picasaweb.google.com/kaupovipp
Lilleke19

avatar

Postituste arv : 42
Join date : 27/10/2009
Age : 58
Asukoht : Wabboja talu, Ohessaare

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Reede Nov 20, 2009 3:41 pm

Hea uudis!

Lugupeetud maaomanikud, kes olete seotud endiste mõismaadega,palun andke endast märku,
igasugune info on teretulnud Smile

Jämaja kihelkonnas paiknes 9 mõisat -
1 kirikumõis, 3 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis. Sellele lisandus 1 karjamõis.

Kargi (Karky) rüütlimõis Kargi
Kaunispe (Kaunispäh) rüütlimõis
Jämaja kirikumõis (Pastorat Jamma)
 Mõntu (Mento) rüütlimõis
Olbrüki (Olbrück) Mõntu kõrvalmõis
Põdra (Pödra) Mõntu kõrvalmõis
Sääre (Zerell) Mõntu kõrvalmõis
Torgu (Torkenhof) riigimõis
 
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Ando

avatar

Postituste arv : 2
Join date : 28/10/2009
Age : 30
Asukoht : Mässa Küla Suurejöe talu

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Laup Nov 21, 2009 3:57 pm

Mõttel on tõepoolest jumet. Smile
Aga nii palju veel, et minu meelest sellist mõisa nagu Olbrück ei eksisteerinud vaid oli Oskar von Ekesparre poolt antud ühisnimetus oma neljale mõisale.
Küll aga oli Kaavil sealse endise kaupluse (Mäebe kauplus) läheduses, astangu äärel Stahlbergi väikemõis või õigemini Mõntu mõisa valitseja (Ekesparre) puhketalu.
Enne II maailmasõda asus samas hoones kool. Kas see vääriks tähistamist, kui see mõisate tähistamine ei peaks õnnestuma, siis koolilegi võiks vähemalt mälestusmärgi panna nagu seda on tehtud näiteks Karuste või Lõopõllu jt. koolidele.

Ando
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Ivar



Postituste arv : 9
Join date : 22/11/2009

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Püh Nov 22, 2009 9:55 am

Jämaja kihelkonna alla kuulusid ka paljud Tiinuse (Ficht) mõisa rahvast (vaikimisi loetakse küll Anseküla alla kuuluvaks).
Aga veel võiks nimetada Torgu mõisast eraldatud Kaimiri mõisa, Kaldama mõis (Kaunispe karjamõis), Koltse (Koltz) rüütlimõis, Stalbrück (Olbrüki karjamõis).
Olbrüki oli algselt rüütlimõis, hiljem kuulus selle alla ka Koltse, Mõntu ja Sääre mõis.

Selleks, et oma valda ja külasid tutvustada (ja ka ise midagi teada saada), on ka mujal üht-teist ette võetud. Lahemaa rannakülad panid püsti külade kultuuriloolised kaardid.
Sealne kohalik leht "Sõnumitooja" on sellest hiljuti kirjutanud:
http://www.sonumitooja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1211:lahemaa-8-kuelasse-pandi-kultuuriloolised-kaardid&catid=2:artikkel&Itemid=5

Sõrve kunagised suured külad, mis sõjas hävinud, vääriksid kindlasti tähistamist.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Lilleke19

avatar

Postituste arv : 42
Join date : 27/10/2009
Age : 58
Asukoht : Wabboja talu, Ohessaare

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Püh Nov 22, 2009 11:42 am

Heameel tõdeda,et huviliste ring laieneb Smile

Avastasin täna nii mitmeidki linke:

http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa_r ... %BCtelkond
http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_von_Ekesparre


Kõige rohkem üllatas positiivselt, et Muinsuskaitse Selts eesotsas Tõnu Veldre ja Mati Martinsoniga on juba alustanud .
Nende tegemiste kohta toon Meie Maa artikli täismahus teieni:

Sõrves püstitati mälestustahvel Ekesparre kabeli varemeile
Autor: MM
Kolmapäev, 13. september 2006.

6. septembril paigaldati Mõntus Ekesparre perekonna kabeli varemeile mälestustahvel sinna maetud silmapaistva aadliperekonna liikmete mälestuseks.

Mälestustahvli püstitamise rahastas Saaremaa Rüütelkond (Die Oeselsche Ritterschaft) ning selle üles- seadmise korraldas Saaremaa Muinsuskaitse Selts. Mälestustahvli valmistas ja paigaldas Kellamäe Kivitööstus OÜ.

Ekesparre perekonna kabel, mis püstitati XIX sajandi lõpus, purustati lõplikult 1970. aastatel toimunud kruusakaevandamise käigus. Möödunud aastal heakorrastati kabeli vahetu ümbrus kohaliku kodu-uurija Mati Martinsoni eestvedamisel.

Kokkuleppel Saarte Teedevalitsusega on see endise kruusakarjääri serval olev plats nüüd antud Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi hoole alla. Muinsuskaitse Seltsil on plaan jätkata paiga heakorrastamistöödega, tunnetades selle väärtust huviväärsusena nii loodus- kui ka ajaloohuvidega turistide jaoks.

Kabelisse on maetud Oskar Arkadius Otto von Ekesparre (1839-1925), tema abikaasa Bertha-Annette von Ekesparre (1859-1880) ja lapsed Reinhold Peter Arthur Harry von Ekesparre (1880-1916) ning Elisabeth Adelaide Bertha von Stackelberg (sünd. Ekesparre, 1879-1930).

Neist lausa legendaarse kuulsusega on Saaremaa eelviimane maamarssal, tervelt 30 aastat (1876-1906) Saaremaa Rüütelkonna eesotsas olnud Oskar von Ekesparre, kes ühendas Jämaja kihelkonnas asunud Mõntu (sks. k. Mento), Koltse (Koltze), Sääre (Zerell) ja Põdra (Pödra) mõisad üheks tervikuks keskusega Mõntus, andes uuele majandusüksusele saksakeelseks nimeks Olbrück.

O. von Ekesparre oli mitmekülgne ja andekas administraator, kel on suuri teeneid vastupanus eelmise sajandivahetuse venestamislainele ning selles, et 1905. aasta Venemaa revolutsioon ei kujunenud Saaremaal kaugeltki mitte nii veriseks kui naaberaladel.

1906. aastast kuni Vene tsaaririigi kokkuvarisemiseni oli Oskar von Ekesparre kõigi nelja Balti rüütelkonna esindaja Venemaa Riiginõukogus.
[/i]

Koos mõeldes-tehes laieneb teema kindlasti edasi.

Vaherepliigina:
suvel põikasin korraks sisse ajaootuppa oma kolleegidega mandrilt, Mati oli väga lahkelt abiks vastama küsimustele, mis mulle väga sügava mulje jättis,kui palju kohalikku elu-olu tutvustavat on kogutud. Tundsin huvi külamiljöö taastamise vastu, kas-kus omal ajal meie küla taludes tuulikud on olnud. Mati oli kohe nii vastutulelik, paar minutit ja tõi kaardid, kus tuuliku märgid peal.

Mõnusat pühapäeva!
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Mari



Postituste arv : 15
Join date : 05/10/2009

PostitaminePealkiri: Vaherepliigi juurde   Esm Nov 23, 2009 11:00 am

Tere

Ka mina olen olnud väga meeldivalt üllatunud kui kohtasin ajaloo toas Matit. Küsisin tookord temalt põgusalt kivikalmete kohta. Ta oli tõesti väga lahkelt ja kohe nõus infot jagama ja muidugi täiesti hämmastav oli kui palju seal tillukeses ajaloo toas on huvitavat materjali igasuguste Torgu huviväärsuste kohta. Lausa hämmastav on aga see kuidas on võimalik, et sellisne aastatepikkune töö ja nii särav isiksus miskipäras vallas üldisemalt on täiesti varju jäänud.

Sellist tööd ja inimest võiks küll laiemalt tunda.

Mõisate teemast huvitatut ring on tõesti lootustandvalt paisunud.
Milline võiks olla see järgmine samm mida teha, kui oleks tahtmist raha küida siis peaks vist lisaks projekti kirjutajale otsima ka juriidilist vormi mille hõlma alla pugeda( või on selleks pooleks muinsuskaitse selts juba olemas). Arvan, et raha küsimise ja saamisa vahele jääv aeg võib ola nii pikk, et kui midagi tahaks kevadeks saada peaks praegu küsimist alustama.

Mari
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Lilleke19

avatar

Postituste arv : 42
Join date : 27/10/2009
Age : 58
Asukoht : Wabboja talu, Ohessaare

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Esm Nov 23, 2009 1:09 pm

Tervitus!


Vestlesin hommikul Matiga,lubas foorumit külastada ja ka mõtteid vahetada.
peaks vist tõesti Muinsuskaitse nn.tiiva alla minema, kellel on projektide kirjutamine juba selge.

Kellel oleks aega Tiia Klugega kohtuda, et tuvastada mõisamaade piire ja praegusi omanikke.

Ivari viide info tulpadele ,tuletas meelde,et olen kuulnud kuldsetekätega puutöömehest Paulist ja puupoistest, kes tegelevad metsatöödega. Abi on võib-olla päris lähedal Smile
Andol ka hea vihje, millele peaks kindlasti tähelepanu pöörama.

Mall
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Ivar



Postituste arv : 9
Join date : 22/11/2009

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Esm Nov 23, 2009 4:38 pm

Sõjaajaloo toaga seoses tekkis küsimus, et millist huvi on Torgu vald sellega seoses ilmutanud. Torgu valla arengukavas 2008-2012 on muude „objektide“ seas seda märgitud, kuid mingit tegevust küll ei plaanita.

Kogu jutt turismi arendamisest piirdub praeguse olukorra kirjeldamisega. Ja olukord vist pole väga kiita?

(7) Turism

Torgu vallas on turism ja puhkemajandus suures osas arendamata. Majutust pakuvad Sõrve turismitalu ja Kaavi puhkemaja. Turismishooajal on avatud Säärel asuv restoran Sääre Paargu ja Sääre kohvik. Leidub mitmeid sõjaajaloolisi objekte, mida külastatakse (Stebeli patarei ja komandopunkt). Säärel asub sõjaajaloo tuba. Torgu valla territooriumil asuvad ka mitmed looduskaitsealad (Viieristi, Siplase jne), Ohessaare maastikukaitseala.
Sõrve säärel asub Sõrve majakas , mis on küll Veeteede Ameti hallata, aga vallal on plaanis see avada ka külastusobjektina.
Toetame aktiivse puhkuse veetmise võimaluste nagu matkaradade, surfi- ja jetisõidualade loomist keskkonda ja loodust koormamata.


Arengukava sisaldab veel tabelid, milles aastateks 2008-2012 nähakse ette igal aastal 15 000.- EEK turismiobjektide korrastamiseks. Valla 2009. aasta eelarvest ma selle katteks midagi ei leidnud (eelarve sain vallast küsimise peale, kuigi see peaks olema avaliku dokumendina kodulehel väljas). 18. septembril kinnitatud lisaeelarvet pole samuti kodulehel.

Ehk peaks uuele vallavalitsusele ideid genereerima veidi asjakohasema arengukava kokkupanekuks. Praegu kehtiv on ilmselgelt kirjutatud siseministeeriumi tabelisse linnukese märkimiseks. Kava on aga arengut mitte.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Kaupo Vipp

avatar

Postituste arv : 181
Join date : 09/09/2009
Age : 56
Asukoht : Türju küla, Vabuaia tn. 1

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Esm Nov 23, 2009 5:26 pm

Täpselt nii need asjad on. Tegelikult oleks vaja, et annaksid endast märku inimesed, kes oleksid nõus valla volikogu komisjonides kaasa lööma. Seni komisjonides küll midagi ei toimunud, aga uue koosseisu valimise järel saab moodustada uued komisjonid ja seaduse järgi kuuluvad üle/ümber vaatamisele ka arengukava, eelarve, üldplaneering jms. Siin peaks olukord tekkima, kus igaüks saaks oma ideid välja pakkuda nende osas. Ehk peaks uue alateema looma selleks otstarbeks.

Muide komisjonide (esialgse) koosseisu kinnitamine on 14. dets. Peale seda peaks need tegutsema hakkama.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili http://picasaweb.google.com/kaupovipp
Ivar



Postituste arv : 9
Join date : 22/11/2009

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Esm Nov 23, 2009 10:57 pm

Lootus komisjonide koosseisu saada aktiivseid ideedegeneraatoreid võib ju hellitada, kuid mina sellele eriti ei panustaks. Komisjoni otsuse vormistab tihti siiski komisjoni esimees.

Rohkem ideid võiks tekkida tugevast seltsist. Kindlas kõneviisis rääkivatest seltsi liikmetest võiks kujuneda ergutav konkurent ja tugi vallavalitsusele. MTÜ-na vormistatud seltsil oleks hõlpsam ka projekte ja rahataotlusi esitada, üritusi organiseerida jne.

Volikogu asjades kaasarääkimiseks oleks esiteks vaja jagada ning saada infot. Eelmistele vallavalitustele on see ilmselgelt ülejõu käinud ülesanne. Valla koduleht on pidevalt hapus seisundis. Olulist infot sealt ei leia. Uudiseid on kaks tükki kolme aasta kohta, viimase nelja aasta jooksul pole Torgu vallas olnud enam miskit uudist.

Olen Ruhnu päeviku http://ruhnlane.blogspot.com/ pidev lugeja (kuigi Ruhnuga ei seo mind miski, pole isegi kunagi käinud). Aga lood ja uudised on mõnusad. Miks ei võiks mõnes blogis kajastada ka Torgu igapäevast elu? Ei pea ju mingi sündmus olema piisavalt suur, et sellest ei võiks kirjutada. Uudist on ju iga päev – no sai poes õlu otsa, keegi ostis uue vidina, lapsed tegid koolis miskit põnevat või käidi koos linde uurimas ja mida siis nähti. Ühendaks kindlasti ka kogukonda ning jätaks jälje maha. See oleks ühe kandi koduloo kirjutamine (ja pildistamine), mida oleks jube põnev aastate pärast lugeda.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Nurgik
Insener
avatar

Postituste arv : 18
Join date : 04/05/2009
Asukoht : Kuressaare-Sõrve

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Teis Nov 24, 2009 5:39 pm

Vot-vot. Ivaril on ideid !

Tegeleksin isegi Sõrve blogi kirjutamisega, aga kahjuks on hetkel elukoht teine ja mida pole näinud, sellest ei tea ju kirjutada . Tegelikult on see hakkajale sõrulasele tõsiselt viljakas teema, sest kirjutada võid ju kõigest mis päeva jooksul oma kodukohas sünnib. Ja boonusena töötaks see veel poolsaare reklaamina, sest eks ikka inimesi huvitab (nagu Ivargi Ruhnu kohta loeb) elu kuskil vabariigi piirimail ja kui piisavalt huvitavalt ning nakatavalt kirjutada, siis tahaksid kindlasti paljud lugejad sõita puhkusele just Torgu valda, et näha mis imevärki inimesed seal elavad.

See juba oleks midagi

Smile
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Mari



Postituste arv : 15
Join date : 05/10/2009

PostitaminePealkiri: veel viitadest   Kolm Nov 25, 2009 10:29 am

Tere,

mulle meenus, et kevadel kui viitade teema ka jutuks oli küsisin nõu teistelt kes sama asjaga mujal tegelenud ja ühe vastusejupikese tahaks edastada.

Mure on see, et riigimaantee ääres kipub teemeister kõiki liiklumärgist erinevaid moodustisi likvideerima/keelama. Õnneks on just maanteeameti haldusalas oleva maanteemuuseumiga (http://muuseum.mnt.ee/) seotud Postiteel (www.postitee.ee) uus viidasüsteem kus just on puupostid ja puust viidad teeservas. Seega saab võimalikke sekeldusi ennetada kui meistriga eelnevalt kokku leppida ja tagataskus on Postitee kui trump - "Saab küll!".

Mis puutub arengukavasse ja komisjonide töösse selle juures, siis arvan, et lisajõud mis tuleks kodanikepoolse algatusena oleks igati hea. Eks neid kabineti kavasid mis on rohkem formaalsed kui praktilised ole juba ennegi tehtud. Komisjonid on ikkagi ülevalt alla tekkinud ja selge ühe juhiga moodustised.Vabatahtlike ideed on tõhusaks täienduseks ja võib olla aitaks vältida suhtumist "oleks võiks peaks teeks, aga..."

Mari
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
eldurseegel



Postituste arv : 3
Join date : 01/10/2009
Age : 69
Asukoht : siin-seal (Sõrve-Kuressaare)

PostitaminePealkiri: Selgitusi mõisade kohta   Püh Nov 29, 2009 3:37 pm

Lisan siia väljavõtteid kogutud ja süstematiseeritud andmetest Sõrve mõisade kohta:

Ta (O. von Ekesparre) omandas 1873.a. Sõrvest Mõntu mõisa koos Koltse mõisakesega ja 1876.a. Sääre mõisa koos Põdra karjamõisaga. Ühendatuna hakkas see mõisade kompleks kandma nime Olbrüki mõis. Elamiseks ehitas omanik esinduslikuna välja Mõntu mõisasüdame. Et mõisa hooned ja park seisukohaselt välja arendada, ei säästnud ta jõudu ega raha. Härrastemaja sai selline, et peale mõisa riigistamist noore Eesti Vabariigi poolt mahtus sinna üle 100 õpilasega algkool ja koolijuhataja ametikorter. Teised omandatud mõisad tegutsesid ka edaspidi iseseisvate majandusüksustena.[/i]

XIX sajandi teisel poolel omandasid Koltse ja Mõntu mõisad Ekesparred. Juba varem, 1835.aastal, oli Leopold von Ekesparre ostnud Koltse mõisa tookordselt omanikult “Waldesheim'i” nimelise maakoha.
XIX sajandi esimesel poolel kinkis üks Mõntu mõisa tookordsetest omanikest mõisa valitsejale Friedrich Stahl'ile ¼ adramaa suuruse Sepa talu, millest kujunas “Stahlberg'i” nimeline maakoht. Ka selle omandasid Ekesparre'd hiljem.

1842.aastal müüdi Sääre mõis Ekesparre'de poolt 36500 hõberubla eest maanõunik Friedrich von Buxhoeveden'ile, kuid XIX saj. teisel poolel omandati Sääre mõis koos Põdra karjamõisaga uuesti Ekesparrede poolt ja lülitati 1876.aastal Olbrüki mõisakompleksi koosseisu.

Enamlevinud mõisatüüpide lühiiseloomustused.
Rüütlimõis (Rittergut). Oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal, aga ka kohustused riigi ees. Näiteks kohalikku aadliorganisatsiooni (rüütelkonna) poolt peetavasse nimekirja e aadlimatriklisse kantud rüütlimõisa omanik sai endale hääleõiguse tollases aadliomavalitsuses — maapäevas. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Erinevatel aegadel on rüütlimõisale pandud ka erinevaid nõudeid suuruse osas.
Poolmõis (Landstelle). Need eramõisad, mis oma suuruse tõttu ei saanud rüütlimõisa staatust ega seega ka õigusi, kandsid poolmõisa nime. Tüüpiline poolmõisa tekkelugu oli maatüki eralda-mine vanemast mõisast. Mõni poolmõis oli pindalalt väga väike, hõlmates vaid elumaja ja ümbrit-seva pargi. Vahel on nimetatud poolmõisat ka maakohaks (otsene tõlge saksa keelest).
Riigimõis kuulus riigile, mõisas elasid ametnikud, kes korraldasid mõisa majandamist. Olid reeglina rüütlimõisatest ja tavaliselt ka kirikumõisatest tagasihoidlikumalt välja ehitatud. Tihti olid mõisa maad jagatud taludeks.
Kõrvalmõis (Beigut). Mitu kõrvuti või lähestikku asetsevat mõisat koondusid sageli ühe omaniku kätte, misjärel need moodustasid ühtse mõisamajapidamise. Sel juhul elas härrasrahvas ühes mõisas, mis oli tihti esinduslikumalt välja ehitatud; teistes mõisates (millel olid ka küll rüütli-mõisa õigused) oli suurem rõhk asetatud majandushoonetele. Sääraseid mõisaid nimetati kõrval-mõisateks.
Rüütelkonnamõis (Ritterschaftgut). Osa mõisaid kuulusid rüütelkonnale kui aadlioma-valitsusele. Need mõisad olid ka tihti tagasihoidlikumalt hoonestatud, mõisas elasid selle majandajad.
Karjamõis (Hoflage). Need ei moodustanud omaette mõisamajapidamist, vaid olid ühe mõisa keskusest eemal asetsevad kompleksid, kus elas osa töölisi, hoiti osa karja või paiknes mingi tööstus. Karjamõisad olid peamõisatega võrreldes tagasihoidlikult välja ehitatud; samuti ei olnud nad tihti püsivad. Tihti oli küllalt suhteline, kas ja milliseid mõisasüdamest eemal asetsevad ehitisi ja nende kogumeid loeti karjamõisaks või mitte. Enamik karjamõisaid moodustas siiski mingi ehitusliku kompleksi mõisasüdame näol.

Eeltoodu põhjal tuleb tõdeda, et Sõrves olid:
- Jamaja pastoraat e. kirikumõis
- Torgu riigimõis
- Kaunispe rüütlimõis koos Kaldama karjamõisaga
- Kargi rüütlimõis
- Mõntu rüütlimõis
- Sääre rüütlimõis koos Põdra karjamõisaga
- Koltse kõrvalmõis
Viimased kolm moodustasid ühe Oskar von Ekesparre valduses olnud iseseisvate mõisade kompleksi - Olbrüki mõisa.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Epp

avatar

Postituste arv : 36
Join date : 01/10/2009
Age : 64
Asukoht : Sõrve (Sääre-Imara)- Kuressaare

PostitaminePealkiri: nii toredasti palju ja huvitavaid ideid   Püh Dets 06, 2009 8:52 pm

Ei tea, kuidas ma enne pole siia sattunud. Vist sellepärast, et igasuguste üleskutsete vastu mingist ajast allergia. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Siin teemas kohe hunnikus häid ja arukaid ideid. Kohe kutsub kaasa mõtlema.
1) mõisate tähistamine ja sealt edasi - nagu näha on teadjaid inimesi küllaga, vaja vaid huvilistele teadvustada meie mõisaid ja alustuseks pakun mina sellist ideed, et paneks suure maantee äärde mõlemale Sõrve servale viidad - umbes sellised nagu on üle vabariigi need kihelkondade piiril, et siit alates vat selle Sõrve mõisa maad. Kui valla arengukavas lubatud 15000 iga aasta turismile, siis sealt saaks alustuseks ka raha. Muinsuskaitse Selts oleks kindlasti hea ja teemakohane tiib, mille all juba konkreetsemalt tegutseda ja kui neile ei peaks see miskipärast sobima, siis võib sellist teemat edasi arendada ka asjasthuvitatute seltsinguna ja nii projektiraha küsida (kohti on mitu - KIK ja KOP ja isegi PRIA ja LEADER, igal muidugi omad nüansid ja tähtajad). Ja volikogust võiks teemaga tegeleda näiteks majandus- või kultuurikomisjon või mis iganes komisjon tegeleb kas turismi või pärandkultuuriga.
2) arengukava ja sealt edasi - otse viimane aeg on Sõrve otsa inimestel hakata kaasa rääkima teemal, kus ja mis siikandis toimuda saaks ja võiks. Siin kuskil ühe teema all oli esseekonkursist juttu - kas just nii peenelt seda nimetama peaks, aga mingi vabas vormis vastuste võimalustega küsitlusleht võiks ju küll ideid ja arvamusi kokku koguda. Äkki on volikogus ka arengukomisjon. Seal võiks ka sellega tegeleda, et mis valla arengu kohta üldplaneering ette kirjutab.
3) ajalootoast, Matist ja sealt edasi - siin nagu see lugu, et prohveti kuulsus ikka kaugemal ja Mati oma tegemisi ei promo ja tema huvid teistsugused kui enamusel (ei salga, tihti tunduvad mulle küll kummalised). Mis ei vähenda sugugi nende tegemiste olulisust, ja ajalootuba neist lihtsalt kõige enam nähtav, aga see linnuteadus ja sellega seotud õpilaste uurimistööd on hoopis kõrgem tase. Ja sellelt tasandilt on Sõrve küll juba Euroopa kaardil, aga palju me sellest teame. Kui siit õnnestuks teaduslaagrite teemale edasi areneda ja mida kõike veel, ei kujuta ettegi.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili http://isetehtud.page.tl
Lilleke19

avatar

Postituste arv : 42
Join date : 27/10/2009
Age : 58
Asukoht : Wabboja talu, Ohessaare

PostitaminePealkiri: Infot- Mida teised teevad...   Esm Dets 14, 2009 5:03 pm

Postimees :Varbuse mõisa näärilaadal lükatakse käima mõisamanufaktuur
11.12.2009 20:16
Kommenteeri | Prindi | Lisa järjehoidja
Sel pühapäeval kogunevad Põlvamaale Kanepi valda Varbuse Muusikamõisa aita ajaloolise Postitee piirkonna käsitöömeistrid, et pidada maha esimene «Nigadi-nagadi näärilaat» ja lükata käima Varbuse Mõisamanufaktuuri tegevus koos rahvusvaheliste koostöösidemete arendamisega.
REKLAAM

Ettevõtmise eestvedaja, koorijuht Kalev Lindal ütles, et näärilaadale on lubanud tulla paljud ajaloolise Postitee piirkonnas tegutsevad käsitöömeistreid.
«Laat on osa Varbuse miljööstrateegia arendusprojektist, mille väljatöötamisel on kasutatud põhjanaabrite soomlaste oskusteavet. Plaanime sellest kujundada kohalike käsitöömeistrite ja loovate inimeste kohtumispaiga, et Postitee piirkonna potentsiaali ühiselt rakendada,» lausus Lindal. «Tänaseks on selge, et paljud laadal osalejad on huvitatud kaasa lööma ka Varbuse Mõisamanufaktuuri käivitamisel.»

Lindali sõnul on Varbuse Mõisamanufaktuuril plaan lisaks kohaliku tegevuse edendamisele ka rahvusvahelise koostöö arendamiseks, sest vastavad kontaktid on juba olemas, muuhulgas Soomes, Lätis, Saksamaal, Inglismaal, Kanadas ja Hispaanias. Manufaktuuri suhtlusvõrgustik võiks aidata kogu Postiteel kujuneda senisest tõhusamalt atraktiivseks kohaliku ettevõtluse ja omanäolise turismi piirkonnaks.

Varbuse Mõisamanufaktuur hakkab tegelema käsitöö ja väiketootmise edendamisega, kutsudes osalema nii kogenud tegijaid kui uustulnukaid. Manufaktuuri tootmiskeskuseks sobib hästi Varbuse ajaloolisse mõisaansamblisse kuuluv tall-tõllakuur. Läbi manufaktuuri saab luua ühtse väljundi kõigile kohalikele käsitöö tegijatele ja teistele meistritele, kes otsivad oma tegevusele tuge müügi ja ühisturunduse korraldamisel, samuti ekspordivõimaluste otsimisel. Ühtlasi kujuneks manufaktuurist oluline komponent Varbuse Muusikamõisa tegevuskeskuse väljaarendamisel ja kogu Postitee piirkonna konkurentsivõime tõstmisel.

MTÜ Varbuse Mõisameeste Seltsi korraldatav «Nigada-nagadi näärilaat» toimub pühapäeval, 13. detsembril 2009 kell 11.00-15.00 Varbuse Muusikamõisa aidamajas. Mitmekülgse programmiga laadale on oodatud kõik inimesed lähedalt ja kaugemalt.

Näitus-müügil saab näha meistrite loomingut ja tutvuda erinevate tööprotsessidega. Ühtlasi võib kätt proovida savi voolimisel ja verivorsti valmistamisel, osta pühadekinke ja mõistagi keha kinnitada. Näärilaadal saab nuumata silma, kõrva ja kõhtu!

Laadale tulevad oma tegemisi tutvustama ja tooteid pakkuma kohalikud käsitöömeistrid, kunstnikud, keraamikud, pagarid, lambakasvatajad, jahimehed, isegi korstnapühkija jpt. Oma tehnikaga on kohal ka Tartu noorteraadio ja televisiooni entusiastid.

Oktoobris toimus Varbuse Muusikamõisa aidas esimene magusameistrite näitusmüük «Magus Postitee», mille raames selgusid ka parimad šokolaadi- ja meetooted konkursil «Kuldne maius 2009». Tegemist oli esimese sammuga Varbuse mõisakompleksi säilinud hoonete toomisel avalikku kasutusse. Varbuse Mõisameeste Selts plaanib vanale mõisasüdamele uuesti elu sisse puhuda ja sellest välja arendada omapärase Varbuse Muusikamõisa.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Lilleke19

avatar

Postituste arv : 42
Join date : 27/10/2009
Age : 58
Asukoht : Wabboja talu, Ohessaare

PostitaminePealkiri: Pärandkultuuri väärtused   Teis Veeb 09, 2010 9:14 pm

Tulles tagasi mõisa kohtade tähistamise juurde. Ajakirjanik oli lugenud meie foorumit ja esitas mõned küsimused meie tegevuste kohta. Triin tegi ka väikse kokkuvõtte, toon ka teieni:
Maaomanike loa korral, soovime kõik koos talgute korras teha ökomatkarajad kunagiste mõisa kohtade vahel. Läbides rajad jalgsi või jalgrattaga, saab kõige paremini nautida ümbritsevat mitmekesist looduskooslust, mis on ühtviisi huvitav nii tava- kui õppe eesmärgil.
Läbiviidavate tegevuste kaudu õpime ise oma kodukandi ajalugu veelgi enam tundma, läbi mille suudame olla paremad saadikud oma kodukanti tutvustavates ettevõtmistes.
.

Soovin aktiivset arvamuste avaldamist antud teema edasi arendamise kohta. Üksikasjadest võime rääkida ka laupäeval, peale vallavolikogu koosoleku lõppu. Minu meelest haakume selle teemaga ka RMK tegevustega.

Parimat,
Mall
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Ivar



Postituste arv : 9
Join date : 22/11/2009

PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   Teis Veeb 09, 2010 10:59 pm

Päris kindlasti haakub see RMK pärandkultuuri inventeerimise projektiga.
Tänastes TV3 uudistes oli lõik 3. veebruaril Viljandis toimunud infopäevast. Uudisest tuli välja, et kavas on ligi 30 inimest sellele tööle ka palgale võtta. (Kui ma kunagi suureks kasvan ja pinsile jään, siis tahaks küll sellist tööd teha).

Lõikasin uudise välja ja tõstsin YouTube'i.
https://www.youtube.com/watch?v=s9rz_KBMguU

Järgmine õppepäev on kavas 22. veebruaril Pärnus.
http://www.rmk.ee/press/uudised/uudised-2010/article-1
Vald võiks küsida RMK-st Viljandi õppepäeva materjale.

Teab ehk keegi selle kohta täpsemalt, kui kaugel ollakse projektiga Saaremaal? On juba rahad ja inventeerijad paigas?

Ivar
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Sponsored content




PostitaminePealkiri: Re: Üleskutse   

Tagasi üles Go down
 
Üleskutse
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Torgu Kuningriik :: Riigielu :: Mõtted-
Hüppa: